Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 16:18-31
Simson ja Deliila18Kui Deliila nägi, et Simson oli temale avanud kogu oma südame, siis läkitas ta vilistite vürstidele teate, öeldes: „Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!” Ja vilistite vürstid tulid ta juurde ning tõid raha kaasa.
19Ta uinutas Simsonit oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat; ta nõrgestas Simsonit ja selle jõud lahkus temast.
20Ja Deliila ütles: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Simson ärkas unest ja mõtles: „Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!” Aga ta ei teadnud, et Issand oli temast lahkunud.
21Ja vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja; ja nad viisid ta Assasse, aheldasid vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.
22Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.
Simsoni surm23Ja vilistite vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: „Meie jumal on meie kätte andnud Simsoni, meie vaenlase.”
24Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: „Meie jumal on meie kätte andnud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes lõi meist paljud maha.”
25Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: „Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!” Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.
26Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: „Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, millele hoone tugineb, et ma nende vastu saaksin nõjatuda!”
27Aga hoone oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistite vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.
28Siis Simson hüüdis Issandat ja ütles: „Issand Jumal! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistitele ühe korraga kätte maksta oma mõlema silma eest!”
29Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, millele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.
30Ja Simson ütles: „Surgu mu hing koos vilistitega!” Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud.
31Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid ta kaasa ning viisid ta Sora ja Estaoli vahele ja matsid ta seal tema isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.
On ainult üks pilt murtud mehest Piiblis, kes on veel liigutavamas olukorras, kui Simson tänases tekstis. Simson on aheldatud, pime, haletsusväärne, vilistide mõnitamise objekt; tema vaenlased parastavad teda. Veelgi hullem: nad parastavad Simsoni Jumalat. Simsonist, päästjast, on vilistide silmis saanud põhjus Issanda üle irvitamiseks ning ebajumala Dagoni austamiseks. See teine, veel liigutavam pilt taolisest murtusest on muidugi Kristus, ristil. Füüsiliselt purustatud, mõnitatud, vaimselt ahastuses ning kõige sügavamas vaimulikus agoonias; Teda pilgatakse, solvatakse, mõnitatakse (Ps 22:7-8).
Just sellises olukorras siin, meenutab päästja Simson meile kõige enam Jumala päästetööd Jeesuses. Mõlemad täidavad Jumala plaani. Mõlemad on kaotuse kõige sügavamas astmes. Mõlemad saavutavad täieliku võidu läbi nii ilmse alanduse. Mõlemad toovad pääste iseenda ohverdamise läbi. Mõlemaid austatakse lähedaste poolt nende surmas. Mõlemad hüüavad appi Jumala poole oma murtuses ja valus, ning Jumal vastab neile.
Nad teavad, et omaenda jõust ei ole nad võimelised mingiteks kangelastegudeks; ning nad teavad kelle poole pöörduda. Neile mõlemale lisatakse jõudu ning vastupidamist Jumala poolt, kes kuuleb appihüüdmist ning kes üksi lisab oma rahvale jõudu. Mõlemad, toovad oma surmaga austust Jumalale. Vaata, mida ütleb psalmist: “Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu! Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.” (Ps 22: 24-25)
Selle kommentaari autor: Dominic Smart