Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 4:21-31
Võrdpilt Haagarist ja Saarast21Öelge mulle teie, kes te tahate olla Seaduse all, kas te ei
kuule Seadust?
22On ju kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks teenijaga
ja teine vaba naisega.
23Teenija poeg oli sündinud lihaliku loomuse järgi, vaba naise poeg
aga tõotuse kaudu.
24Siin on võrdpildid: need kaks naist tähendavad kahte lepingut,
üks Siinai mäelt orjapõlveks, see on Haagar -
25Haagar on ju Siinai mägi Araabias ja vastab nüüdsele
Jeruusalemmale, sest see orjab koos oma lastega;
26ent ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, kes on meie ema.
27Sest on kirjutatud:
„Rõõmusta, sigimatu, kes sa ei kanna ilmale;
hõiska ja hüüa, kes sa ei ole lapsevaevas,
sest üksildasel on enam lapsi kui sellel,
kellel on mees!”
28[m]Teie aga, vennad, olete Iisaki kombel tõotuselapsed.
29Kuid just nagu tollal lihaliku loomuse järgi sündinu kiusas taga vaimu
järgi sündinut, nõnda ka nüüd.
30Kuid mida ütleb kirjasõna? „Kihuta välja teenija ja tema poeg,
sest teenija poeg ei tohi pärida koos vaba naise pojaga!”
31Niisiis, vennad, meie ei ole teenija, vaid vaba naise lapsed.
Tänase teksti taust on Vanas Testamendis (1Ms 16 ja 21 ptk). Aabrahamile ja Saarale oli tõotatud anda perekond, kuid nad olid juba vanad ning lastetud ja seepärast püüdsid nad Jumala tõotust oma vahenditega “täita”, toetumata Jumala poolt öeldule.
Kahe ema, Haagari ja Saara loos tekitab Paulus allegooria võrreldes ühte lapst käsuseaduse järgijatega ning nimetades neid orjade järeltulijaiks ( Haagar ja seadus) ning teisi nimetab ta tõotuse pärijateks ( Saara ja uus Jeruusalemm). Juudistajad seotakse selles allegoorias Haagariga. Nende leping pole midagi muud kui orjaleping ( patuga), sest seadus anti seoses patuga. Aga nad oleksid võinud olla vaba naise (Saara) lapsed.
Aabaham sigitas oma teenjatüdruku Haagariga poja, Iismaeli. Alles aastaid hiljem täitis Jumal oma tõotuse, andes Saarale ettekuulutatud poja, Iisaki. Tulemuseks oli kummaline perekond. 1.Moosese raamat kirjeldab seal viite liiget: üks isa, kaks ema ja kaks poega - kes kõik on omavahel põimunud ning moodustavad ühe õnnetu koosluse. Sellele vaatamata kohtleb Jumal neid kannatlikkusega ning viib kindlalt seatud eesmärgi suunas.
Paulus keskendub selles taustaloos peamiselt kahele emale ja kahele pojale. Egiptlanna Haagar pärines Siinailt, ning meenutas Paulusele Iisraeli käsuseadust, mis rahvale Siiani mäel anti. Haagar oli ori kellel polnud vabadust ja Paulus tahab, et tema kirja lugejad mõtleksid samamoodi ka käsuseadusest: “me olime Seaduse valve alla suletud” (Gl 3:23). See oli lihsalt üks orjuse liike. Ja kui Galaatia kristlased soovivad elada käsuseaduse all, siis kogevad nad, et see on karm ja keeruline orajpidaja. Siis saab neist Haagari rahvas, vaevatud ja karmilt valvatud, parimast järgmise valiku lapsed, kes on tõotusele võõraks jäänud.
Sama kombel kui Haagari poeg kiusas Iisakut, kiusavad juudistajad, need orjanaise lapsed Galaatia kristlasi, kes on tõotuse lapsed ning vabad. Ning täpselt samamoodi kui Haagar - tuleb ka nemad kojast välja ajada.
Paljudele tänapäeva tolerantsetele kogukondadele tundub see liiga karm, ometi tuleb meil meeles pidada mis tegelikult kaalul on. Kui Galaatia kristlased peaksid järele andma juudistajate survele, on kõik kaotatud.
Aga Saarat kirjeldab Paulus vabaduse sümbolina. Saara esindab taevast eesmärki, mis teostub Jumala tahte läbi siin maa peal. Saara on sellise usu (ja perekonna) ema, mis sirutub üle igasuguste inimlike piirangute ja piiride. Ja Paulus ütleb, et Aabrahami lasteks olemine tähendab just sellist sirutumist (Gl 3:7): vabadust käsuseaduse poolt püstitatud piirangutest, vabadust võtta vastu Vaimu elu ja elada Pühas Vaimus, limiteerimata osaduses, mis ulatub üle rahvaste ja kontinentide.
Olla vaba Kristuses tähendab olla selle “Jeruusalemma” kodanikud ja lapsed, mis “asub ülal” (s 26). Paulus igatseb, et Galaatia kristlased võiksid kogeda ja nautida sellist vabadust.
Selle kommentaari autor: APÜ