Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Saamueli 5
Taavet saab kogu Iisraeli kuningaks1Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: "Vaata, me oleme sinu luu ja liha.
2Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!"
3Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Issanda ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.
4Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.
5Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.Taavet vallutab Jeruusalemma6Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: "Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!" See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.
7Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.
8Ja Taavet oli sel päeval öelnud: "Igaüks, kes lööb jebuuslasi, tabagu veejuhtmes neid "lonkureid ja pimedaid", keda Taaveti hing vihkab." Sellepärast öeldakse: "Pime ja lonkaja ei pääse kotta."
9Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.
10Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Issand, vägede Jumal, oli temaga.11Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.
12Taavet mõistis, et Issand oli kinnitanud tema Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.13Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemmast, pärast seda kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
14Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;
15Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;
16Elisama, Eljada ja Elifelet.Taavet võidab vilistid17Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.
18Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.
19Taavet küsis siis Issandalt, öeldes: "Kas pean minema vilistite vastu? Kas sa annad nad minu kätte?" Ja Issand ütles Taavetile: "Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!"
20Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: "Issand on murdnud mu vaenlased minu ees, otsekui oleks vesi läbi murdnud!" Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
21Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.22Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.
23Ja Taavet küsis Issandalt, ja tema vastas: "Ära mine! Piira nad tagant ümber ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!
24Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis kiirusta, sest siis on Issand su ees välja läinud vilistite leeri lööma!"
25Ja Taavet tegi nõnda, nagu Issand teda käskis, ja lõi vilisteid Gebast kuni Geseri teelahkmeni.
Selleks ajaks oli ta juba üle seitsme aasta valitsenud Juuda üle, olles kuningaks saades vaid mõni aasta üle kahekümne. Ometi oli tal autoriteet – rahvas usaldas teda.
Läbi aastatuhandete on riigipead olnud põhiliselt vanemad inimesed, sest neil on piisavalt elukogemust ja tarkust, nad on jõudnud nii mõndagi läbi elada ja õppida.
Kuid Taavet polnud seda. Tal oli midagi enamat – ta käis koos Jumalaga. Tema tarkus tuli Jumalalt. Tähtsa otsuse tegemiseks küsis ta nõu Jumalalt ja ootas ära vastuse, enne kui tegutsema hakkas (s 19-25). See andis talle edu ja autoriteedi. Rahvas nägi, et kõik, mida ta teeb, läheb korda, sest Jumala õnnistus on tema üle.
Igapäevaelus on meil tihti nii kiire, et pole aega Jumalaga rääkida ega Temalt nõu küsida. Õhtul magama heites leiame, et päev oli tühine ja ebaõnnestunud. Ent Taaveti elu vaadeldes näeme, et kõige tähtsam ei ole kogemused ja õpitud teadmised, vaid see, kas käime koos Jumalaga ja usaldame kõiges Teda.
Selle kommentaari autor: Kaile Priimets