Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2. Saamueli 6
Taavet läheb seaduselaegast tooma1Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2Ja Taavet võttis kätte ning läks koos kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Issanda nime, kes istub keerubite peal.
3Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Issanda ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7Siis Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8Aga Taavet vihastas, et Issand oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9Ja Taavet kartis sel päeval Issandat ning ütles: "Kuidas võib Issanda laegas tulla minu juurde?"
10Ja Taavet ei tahtnud lasta Issanda laegast tuua enese juurde Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11Ja Issanda laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Issand õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.Seaduselaegas jõuab Jeruusalemma12Kui kuningas Taavetile jutustati ja öeldi: "Issand on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast", siis Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.17Kui Issanda laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.
18Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Issanda nimel.
19Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.20Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: "Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste teenijate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!"
21Aga Taavet ütles Miikalile: "Issanda ees, kes mind on valinud sinu isa ja kogu ta soo asemel ja kes käskis mind olla vürstiks Issanda rahvale Iisraelile, jah, Issanda ees olen ma tantsinud.
22Ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem ja olla iseenese silmis alandlik! Aga teenijate juures, kellest sa rääkisid, olen ma auväärne."
23Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmani.
Laeka teekond Taaveti linna katkes vahepeal kolmeks kuuks. Ussa surma põhjuseks oli vale ümberkäimine Jumala laekaga. Jumala laegas oli nii püha, et seda ei tohtinud vedada vankriga, vaid pidid kandma ainult selleks pühitsetud mehed (vt 4Ms 4:15).
Taavet uuris asja ja tegi õiged järeldused. Edasi liikus laegas juba Jumala seadmiste kohaselt ning pühitsemise ja muusikaga.
Pangem tähele Taaveti tegutsemist ka rahva suhtes. Ometi oli keegi, kes ei olnud rahul – Miikal, Sauli tütar. Loe veel kord salme 20 ja 21. Miikalile oli tähtis väline väärikus tema ettekujutuse kohaselt, Taavet aga tegi kõike _____________________.
Mõtiskluseks: Kui sageli oleme jätnud midagi tegemata, kartes inimeste hukkamõistu?
Loomulikult leidub alati neid, kes Miikali kombel näpuga näitavad ja põlastavad, kuid nemad jäävad ilma õnnistuseta (s 23).
Selle kommentaari autor: Kaile Priimets