Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 11:20-26
Jeesus räägib usu väest20Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.
21Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: "Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!"
22Ja Jeesus vastas neile: "Olgu teil usku Jumalasse!
23Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: "Kerki ja kukuta end merre!" ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
24Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!25Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.
26[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]"
Jüngrid imestasid kuivanud viigipuud nähes! Jeesuse tegevus toob sageli ka praegu Tema jüngrite nägudele just hämmastuse – see ei ole tavaline, mida Jeesus teeb.
Kuidas Jeesus neile vastas? Olgu teil usku Jumalasse!
Usu ja palve koostöö avaldub salmis 24 erakordse jõuga. Näide, millega Jeesus esineb, on ju tegelikult müstikavallast. Niisugust palvet ei ole esitanud sajandite jooksul mitte ükski kristlane. (Või ei ole lihtsalt ükski mägi liikuma hakanud.) Tekib küsimus, kas see on seotud usupuudusega. Miks mäed ei lenda ühest kohast teise? Miks ristirahvas ei tegutse Jeesuse usustandardiga? Kui vaatame isikliku elu ja ühiskonnaelu arenguid, näeme, et tegelikult liiguvad suuremad kogumid kui tühipaljas mägi! Selline usupalve parandab, päästab, lahendab olukordi jne.
Lahenduste saamine, tulemus on seotud olulise meelsusega. Kui te olete palvetamas... (s 25). Jeesus kasutas oleviku-, mitte unistuslikku vormi: kui te peaksite hakkama palvetama.
Selle kommentaari autor: Indrek Luide