Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 17:15-29
Huusai ajab nurja Ahitofeli nõu15Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: "Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.
16Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!"
17Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.
18Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.
19Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.
20Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: "Kus on Ahimaats ja Joonatan?", vastas naine neile: "Nad läksid üle veeoja." Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.
21Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: "Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!"
22Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki, kes ei olnud läinud üle Jordani.23Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti oma isa hauda.Taavet Mahanaimis24Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.
25Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.
26Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.
27Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai, gileadlane Rogelimist,
28tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,
29mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: "Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus."
Huusai, kelle sõjaplaan Absalomi poolt heakskiidetud sai, oli hoopiski Taaveti mees. Eilne tekst rääkis sellest, et Huusai, kui Taavetile ustav sõjastrateeg, andis Absalomile nõu koguda kokku sõjamehed üle kogu Iisraeli, Daanist Beer-Seebani, ja rünnata Taaveti sõjaväge massiga. Sellise plaani elluviimine võtab aga teadagi aega. Ja see oligi Huusai eesmärk: võita Taavetile aega, et too jõuaks valmistuda.
Edasi saadab Huusai Taavetile sõna talle ustavate preestrite kaudu. Nende sõnumiviijad Joonatan ja Ahimaats oleksid peaaegu kinni võetud, kuid jällegi sekkuvad inimesed, kelle süda on Taaveti poolt.
Üks Taavetile ustav naine valetab Joonatani ja Ahimaatsi tagaajajatele, et nood on läinud üle jõue. Mis siin toimub? Kas pühakiri õigustab valetamist? Eetikud ja moraaliteoloogid on läbi aegade selle küsimusega maadelnud: kas valetamine, mis ilmselgelt on patt, on mõnes eriolukorras õigustatud? Tegemist on küsimusega, millele ei julgegi väga vastata. Kui lubada erandit, siis see ju nõrgendab reeglit. Samuti ei saa teeselda nagu probleemi polekski. Eetikaeksperdid kinnitavad, et valides kahe halva vahel, tuleks valida kõrgemat hüve taotlev. Antud olukorras võime rääkida Jumala sulase kaitsmisest Jumalatu eest. Naine valetas, et säästa Jumalale ustavat elu, siiski on seegi eetika piiril kõndimine. Hoidku meid Jumal jesuiitliku mõtlemisviisi: eesmark pühitseb abinõu, eest.
Jumalale ustavate osaks on taotleda Jumala eesmärke ja kasutada selleks jumalikke vahendeid ja viise. Nende hulka ei kuulu: valetamine, varastamine, vägivald, pettus jms. Ainult ekstreemses olukorras, nt. kui kiputakse kellegi elu kallale, on meil õigus kasutada vägilvalda . Erandlikud käitumisviisid ei tohi kunagi saada meie igapäevase tegevuse osaks. Tänane piiblitekst toob aga esile esmalt Jumala omade kaitsmise.
Ahitofel ei otsinud aga Kõigekõrgema tahet, vaid püüdis olla hea spetsialist ja nõuandja sellele, kes parasjagu võimul, ükskõik, mis tolle eesmärgid ka ei olnud. Kui tema sõjaplaani ei omaks võetud, solvus ta nii, et poos enda üles. See ütleb meile midagi väga olulist: kui sa tahad olla Jumala poolt kasutatud, siis pole kõige esmasemaks omaduseks, mitte sinu suured teadmised ja oskused, mitte sinu kõrge tase ja effektiivsus, vaid Jumala palge ja Jumala tahte otsimine ja enda allutamine Jumala tahtele.
Ja veel üks tõdemus Taaveti ja Absalomi vastasseisust: sõja võitmiseks ei piisa jõust ja võimsusest, selleks on vaja ustavaid inimesi. Antud olukorra otsustas mitte Taavet, tema oli ju kõrbes peidus, vaid talle ustavad inimesed, kes otsustavalt tegutsesid.
Selle kommentaari autor: Argi Buinevitsh