Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 18:19-33
Absalomi surm19Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: "Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Issand on nõutanud temale õiguse tema vaenlaste käest."
20Aga Joab ütles temale: "Täna ei ole sa rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval saad sa viia rõõmusõnumi, aga täna ei saa sa viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud."
21Siis ütles Joab ühele etiooplasele: "Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!" Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.
22Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: "Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!" Aga Joab ütles: "Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!"
23Ta vastas: "Saagu mis saab, ma jooksen!" Siis ta ütles temale: "Jookse!" Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.24Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes.
25Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: "Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus." Ja mees tuli üha ligemale.
26Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravahoidjale ning ütles: "Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!" Aga kuningas ütles: "Ka see toob häid sõnumeid."
27Ja vahimees ütles: "Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi." Ja kuningas ütles: "See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga."
28Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: "Rahu!" Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: "Kiidetud olgu Issand, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!"
29Kuningas küsis: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja Ahimaats vastas: "Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja minu, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli."
30Ja kuningas ütles: "Astu kõrvale ja seisa seal!" Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.
31Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: "Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!"
32Kuningas küsis etiooplaselt: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja etiooplane vastas: "Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!"
Ahimaats, tunnustatud sõnumiviija arvas, et sõnum oli hea, ning lausa kibeles sõnumit viima. Oli ju kuningale vastuhakkaja viimaks surnud! Alustatud mäss oli toonud surma kümnetele tuhandetele ning mässu algataja surm on ilma kahtluseta hea sõnum.
Joab ei jaganud Ahimaatsi arvamust, sest teadis, et Taavetit huvitas lahingu tulemustest enam oma poja saatus. Näeme, et Taavet, kes vastutas tegelikult kõikide suguharude hea käekäigu ning olukorra eest – oli oma kohustused unustanud ning mõtles ainult omapojale ( salmid 28-32). Iseloomulik ja kummaline on Taaveti püüd tõlgendada kahe sõnumitooja tulekut (s 26-27). Taavetil on otsekui kinnisidee, ainult üks võimalus sündmuste arenguks. Ja selle kõrval vajub unustusse kogu ülejäänud rahvas
Kuivõrd võime inimestena olla mõjutatud oma isiklikest kriisidest ning probleemidest. Aga just siis ei tohiks jääda liiga üksi ega võtte enese peale liiga palju. Andku Jumal meile neil hetkil tarkust toetuda Temale ning kaaslastele meie ümber, kes antud hetke olukorda võivad palju selgemini näha.
Sõnum hukkunud pojast oli Taavetile raske. Näeme, et isegi sõnumit viima kibelenud Ahimaats, kes oli amtelikust sõnumitoojast kiiremini jooksnud, taganeb ja tema ind raugeb kui ta näeb millise igatsusega kuningas on oodanud sõnumeid oma pojast. Ta ei julge välja öelda, et Absalom on surnud. Nii jäi kurb sõnum etiooplase öelda, kes seda ka delikaatselt teeb, öeldes, et selline saatus oleks parem kõikidele, kes kuninga vastu välja astuvad (s 31).
Selle kommentaari autor: Argo Buinevitsh