Reede, 7. Mai 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 22: 17-31
Taaveti tänulaul17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.
29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Jumal on jätkuvalt Taavetiga
Taavetile on „vesi kaelani“, aga Jumal ei jäta teda ka siis. Samal kombel seisab Jumal ka sinu kõrval, kui võitled üksi paljude (sündmuste, asjaolude ja ka inimeste) vastu oma elus, kes tahavad tuua sulle õnnetust.
Uhkusest ja patust kinni hoidja tunneb Jumalat teisiti kui sõnakuulelikud (vt salmid 26 -37)
Jumala abiga ületame oma võimete piirid (s 30). Müürideks võivad meie elus olla nt eelarvamused või kahtlused. Ka hirm võib ehitada meie ümber müüri. Aga see ei pea meid enam piirama, ütleb tänane tekst.
Kui oled enne vastu taolist müüri põrganud, siis palu, et Jumal võiks su tugevaks teha!.
Jumal on mu vägi.