Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 22: 32-51

Taaveti tänulaul

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
³³Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.
³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.
³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
³⁹Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.
⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
⁴²Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.
⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.
⁴⁴Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.
⁴⁵Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.
⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.
⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
⁴⁹sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.
⁵⁰Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,
⁵¹kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!"

• ← Reede, 7. Mai 2004
• Pühapäev, 9. Mai 2004 →