Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

1Mo 11:1-9

Reede, 10. Veebruar 2006

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Mo 11:1-9

Paabeli torn
1Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.
2Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
4Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6Ja Issand ütles: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.

Patu suurim trikk on luua meie meeltes illusioon meie autonoomiast väljaspool Jumalat.

Selle maailma unistuse võrdkuju on linn. Paabeli eelkäija oli Eedeni linn, mille Kain ehitas, et kaitsta end Jumala eest (4:8-17). Paabelis tahtsid inimesed oma nime jäädvustada (s 4).Niikaua kui Jumal nimetab, defineerib ja määrab, kuulume Talle. Kuid patusele inimesele see väga ei meeldi. Ta ehitab omale linna kui iseenesestküllastumise sümboli ja kui oma saavutuste vahendi. Kes vajab veel Jumalat (s 3)? Nii käib Paabeli müüt, aga ka Rooma, New Yorki ja teiste meie aja suurlinnade müüt. See on ainult linnatsivilisatsioonis nii, et inimesel on metafüüsiline vajadus öelda “Ma tapsin Jumala” (Jacques Ellul). Või panin Jumala rakkesse. Torn ühendab linna taevaga, kust Jumal harjutab oma kaplani rolli. Ta sanktsioneerib skeemid ja tembeldab otsustused, edastades hiilguse meie Jumalat hülgavale autonoomiale. Kuid Jumal ei tõuse üles seal tornil, Ta ütleb, tule, las me läheme alla (s 7). Linnamüüt kannab endas omaenda ebaõnnestumise tiksuvat pommi: juurtetus, ohjeldamatu väsimatus, killustatus, segadused inimeste vahel (s 7, 8). Siiski jääb linn ideaalseks. Selle transformatsioon Paabelist Jeruusalemma, Jumala linna, on loomingu lõplik pilt.

Pea silmas Aabrahami. Ta tegi oma kodu, kuhu Jumal oli asetanud ta, siiski oli ta igatsusega ootamas linna, mille arhitekt ja ehitaja on Jumal. Palveta selle tasakaalu eest.

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon