Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 2:1-12
Jeesus teeb esimese imeteo1Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal.
2Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.
3Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: "Neil ei ole enam veini."
4Jeesus ütles talle: "Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud."
5Ta ema ütles teenritele: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!"
6Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit.
7Jeesus ütles neile: "Täitke anumad veega!" Ja nad täitsid need ääretasa.
8Ja ta ütles neile: "Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!" Ja nemad viisid.
9Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe
10ja ütles talle: "Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles."11See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma.Jeesus ajab kaubitsejad templist välja12Pärast seda läks Jeesus koos oma ema ja vendade ja jüngritega alla Kapernauma ja viibis seal mõned päevad.
See oli nende suur päev, kuid me ei tea isegi nende nimesid. Kui Johannes seda lugu räägib, muutub nende pulm tähtsusetuks; see on lihtsalt taust selleks, et Jeesus saaks oma au näidata (s.11). Täpselt nii ütleb Jeesus oma emale, kes muretseb pulma pärast – milline katastroof on veini otsa saamine! Aga Jeesus muretseb mitte nende päeva vaid enda tunni pärast. Selline on meie Jumal! Ütleme seda siis nii: Jumala esmane eesmärk ja plaan on mitte rahuldada meie vajadusi, vaid austada oma Poega ja kasutada meid selleks.
Mis tundeid see sinus tekitab? Harju parem selle ideega. Me oleme lisanumber Jumala igavikulises armastusetantsus oma Pojale, me oleme kingitus ühelt teisele (Jh. 6:39, 17:9-10). Isa näitab oma armastust andes meid oma Pojale, Poeg aga andes meid tagasi oma Isale. Nii on see pulm osa “kingitusest”, ilus võimalus Jeesusel ennast avalikuks teha.
Miks muudab ta oma meelt? Kui Jeesus on oma ema palve, mis põhineb lihtsalt nende vajadustel, tõrjunud, märkab ta suuri kanne puhastusveega. Seda vett kasutati rituaalseks puhastuseks (Mk. 7:3-4) ning see oli tõenäoliselt üsna must (paradoksaalselt!). Keegi ei oleks tavaolukorras mõelnud selle joomisele. Jeesus võtab selle mida judaism pakub inimese puhastamiseks Jumala ees ning muudab selle. Sõnum on selge. See on parim vein, hoitud kõige viimaseks: olles seda joonud ei tahaks keegi minna tagasi halvema veini juurde mida enne jagati (s.10). Nii on see au, mida Jeesus näitab, muutja au, kes võtab judaismi “vee” ja muudab selle millekski millega tõeliselt pidutseda saab! Ta teeb sama meie eludega. Ta võtab ja muudab selle, mis on tavaline – võib-olla läbi suure valu – sest see on viis kuidas ta näitab oma au.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer