Loe läbi alltoodud kirjakoht: Johannese 4:43-54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44Jeesus ise ju tunnistas, et "prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas".
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
48Siis Jeesus ütles talle: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid."
49Ametimees ütles talle: "Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!"
50Jeesus ütles talle: "Mine, sinu poeg elab!" Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: "Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik."
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: "Sinu poeg elab!" Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Kas poja paranemine ja eriti selle ajastus oli kokkusattumus? Oleks see nii, poleks sel lool mingit mõtet. Kuid keegi on tähele pannud, et rohkem „kokkusattumusi“ juhtub siis, kui me palume. Kas meil on vaja imesid, et oma usku üles ehitada? Jeesus, märkides ära küünilise suhtumise prohveti kodulinnas (s44), ütleb, et inimesed heidavad kõrvale isegi kõige selgema ime.
Siiski nimetab Johannes seda tervendamist teiseks märgiks (s54) ja esimeseks Kaana pulmas juhtunut (s46, vt ka 2:11). Jeesus keeldub esinema lihtsalt selleks, et rahuldada inimeste uudishimu või ületada jäärapäist umbusku.Sellegipoolest on imed olulised, et näidata Kristuse au Jumala pojana ja julgustada jüngrite usku. „Jeesuse imetegudele on iseloomulik mitte see, et need äratavad imestust ja on rasked seletada ega ka mitte see, et need on Jumaliku väe demonstratsioonid, vaid , et need suunavad meid millegi kaugema juurde. Need näitavad meile töötavat Jumalat.“ [ Morris, The Gospel According to John]. Tunnustähed ei olnud reklaamitrikid. Mitmeid kordi üritas Jeesus vältida tähelepanu,
mille need kaasa tõid. (vt 6:14, 15). Imeteod ei olnud isegi usu kinnitamiseks mõeldud, sest Jeesus lükkab kõrvale usu, mis on rajatud imede ja märkide nägemisele (s48). Tunnustähed aga räägivad meile kes on Jeesus ja milline ta on igapevaelus – kaastundlik, mõjuv ja oma järgijatele väljkutseid esitav. Just kaastunne juhtis Teda tervendama ametniku poega, mille tulemusena hakkas kogu perekond uskuma (s53).
Kui Jumal tegutseb, kas siis alati kaasnevad üleloomulikud sündmused? See on inimeste väide, kes tõmbavad kokku kõik Piiblis mainitud üleloomulikud sündmused just nagu need oleksid juhtunud üksteise järel ühes silmapaistvas Jumaliku tegevuse etenduses. Tegelikult on Jumala võimas töö läbi oma Vaimu näha ka meis kui kasvame omadustes nagu näiteks armastus, kannatlikkus, enesekontroll. Mäletan, et ühel keerulisel hülgamise perioodil oma elus palusin oma sõpradel palvetada, et ma ei muutuks kibestunuks. Tagasivaadates näen, et Jumal vastas üleloomuliku Jumaliku armuga. Kindlasti ei olnud see minu tegu.
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner