Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 21:1-29
Naaboti viinamägi1Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.
2Ja Ahab rääkis Naabotiga, öeldes: "Anna oma viinamägi mulle rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle hinna rahas."
3Aga Naabot vastas Ahabile: "Issand hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!"
4Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast, mille jisreellane Naabot oli temale andnud, öeldes: "Ma ei anna sulle oma vanemate pärisosa!" Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega söönud leiba.
5Siis tuli ta naine Iisebel tema juurde ja küsis temalt: "Mispärast on su vaim nii vaevatud, et sa leibagi ei söö?"
6Ahab vastas temale: "Sellepärast et ma rääkisin jisreellase Naabotiga ja ütlesin temale: Anna mulle oma viinamägi raha eest, või kui sulle meeldib, siis ma annan sulle selle asemele teise viinamäe! Aga tema vastas: Ma ei anna sulle oma viinamäge!"
7Siis ta naine Iisebel ütles temale: "Vist ikka sina valitsed praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe."8Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
9Ja kirjades oli ta kirjutanud ning öelnud: "Kuulutage välja paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale!
10Pange siis kaks kõlvatut meest istuma temaga vastamisi ja need tunnistagu ning öelgu: Sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis viige ta välja ja visake kividega surnuks!"
11Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli kirjutatud kirjades, mis ta neile oli läkitanud.
12Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti istuma rahva hulgas esikohale.
13Ja kaks kõlvatut meest tulid ning istusid temaga vastamisi; ja need kõlvatud mehed tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes: "Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat." Siis viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.
14Ja nad läkitasid Iisebelile ütlema: "Naabot on kividega surnuks visatud."
15Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: "Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naabot ei ole enam elus, vaid on surnud!"
16Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis tõusis ta üles, et minna jisreellase Naaboti viinamäele seda enesele võtma.17Aga tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
18"Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on Samaarias! Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta seda enesele.
19Räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Samas paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese verd!"
20Ja Ahab küsis Eelijalt: "Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?" Ja ta vastas: "Leidsin. Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema, mis Issanda silmis on kuri.
Kui Naabot keeldus oma viinamäge kuningale andmast ( s 3), siis polnud ta lihtsalt tõrges, vaid järgis etteantud seadust, mis ütles, et iga pere saab/ pärib oma maa otse Jumalalt ( vt 5Ms 25:23-28). Sel ajal kui Naabot püüab jääda ustavaks Moosese seadusele, püüab Isebel kõigi vahenditega seda väänata tuues esile valetunnistajaid tema vastu ja saavutades viimaks tema surma.
Ahab aga näitab üles hämmastavat nõrkust, lubades oma naisel Naabot omakasu pärast lihtsalt maha tappa. Ahab näib juba unustanud olevat Karmeli mäe dramaatilised sündmused, nimetades Eelijat mitte enam „Jumala prohvetiks“ vaid „ oma vaenlaseks“ ( s 20). Tema korduva lepingurikkumise tagajärjel kuulutab Eelija talle Jumala kohtuotsuse. Viimasel hetkel – parandab Ahab meelt ( s 27) ja talle saab osaks ärateenimatu andestus Jumalalt. On täiesti uskumatu lugeda Ahabi elu kokkuvõtet salmides 25 ja 26, ning seejärel lugeda et Jumal lükkas karistuse edasi ( s 29)!
Isebel ei parandanud kunagi meelt ning pidi kandma oma karistuse ( 2 Kn 9:30-37). Jumal nägi Ahabi südame muutumist ja andis talle andeks. Selline on meie Jumal, kes on pikaldane vihale ja ülevoolav armastuses ( 2 Ms 34:6,7)!
Selle kommentaari autor: Mary Moody