Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 25:31-46
Tähendamissõna rahvaste kohtust31Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
32ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
33Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
34Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
35Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
36ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde."
37Siis vastavad õiged talle: "Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
39Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?"
40Ja kuningas vastab neile: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle."
41Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: "Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
43ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama."
44Siis vastavad ka need: "Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?"
45Siis ta vastab neile: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi."
46Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu."
Teleuudised toovad meieni pilte masendavatest õnnetustest kogu maailmast – haigused, nälg, surm, vägivald, ebaõiglus, üleujutused, sõjad ja terrorism. Inimliku kannatuse ulatus on mõistetamatu ja nii lihtne on kaastundest väsida. Kus me oleksime, kui Jumal tunneks sedasama? Jumal, kes märkab iga varblast, suhtub kõigisse oma kannatavatesse lastesse kaastundega (Mt 10:29). Tänases kirjakohas jagatakse Kuninga ees inimesed kõigist rahvustest kaheks selle põhjal, kuidas nad suhtusid inimlikesse vajadustesse. Mõned olid pakkunud süüa, juua, riideid, külalislahkust ja mugavust neile, kes seda vajasid, kaasa arvatud haiged ja muus raskes olukorras olijad. Teised ei olnud. Vastuses küsimustele avaldas Kuningas, et esimese inimgrupi käitumine oli motiveeritud suhete poolt Temaga ja tema pereliikmetega, aga teised ei teadnud midagi sellistest suhetest. Need, kes aktiivselt oma kaastunnet avaldasid, näitasid, et nad on Tema pärijad nii staatuse kui käitumise poolest (s 34). Nad olid vastu võtnud oma pärandi – see oli tasuta kink, mis tuli surma tagajärjel – ja näitasid selle olemust teenides abi vajavaid pereliikmeid. Need, kes olid ilma sellise suhteta, olid teenimises leigemad (s 44).
On võimatu iga kaasuskliku vajadusi rahuldada, kui me aga palume kaastundlikku südant nagu meie Isal, siis suudame leida võimalusi teenida neid, kes kannatavad. Me mõistame, milline on parim viis kasutada oma piiratud aega, energiat ja ressursse nende heaks. Kui meie südamed kõvenevad, tõestab see, et me ei kuulu Temale ja me kohtume igavikuga, milles pole Tema ligiolu (s 41).
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson