Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 52:1-12
Issand vabastab Siioni vangid1Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! Sest sinu sisse ei tule enam ümberlõikamatu ja rüve.
2Puhasta ennast tolmust, tõuse üles, istu, Jeruusalemm, su kaela köidikud on vallandunud, vang, Siioni tütar!
3Sest nõnda ütleb Issand: Hinnata teid müüdi ja rahata teid lunastatakse.
4Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Mu rahvas läks esiti alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, ja seejärel rõhus Assur teda põhjuseta.
5Ja nüüd? Mis oleks mul siin teha, ütleb Issand, kui mu rahvas on hinnata ära viidud? Ta valitsejad räuskavad, ütleb Issand, ja mu nime teotatakse lakkamata iga päev.
6Seepärast peab mu rahvas tundma mu nime, peab seepärast just sel päeval mõistma, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
7Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: "Sinu Jumal on kuningas!"
8Kuule! Su valvurid tõstavad häält, nad hõiskavad üheskoos, sest nad näevad silmast silma Issanda kojutulekut Siionisse.
9Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma!
10Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet.
11Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära, ärge puudutage rüvedat; minge ära selle keskelt, puhastage endid, Issanda riistade kandjad!
12Aga teil ei ole vaja lahkuda tõtates ega minna põgenedes, sest Issand käib teie ees, Iisraeli Jumal on teile järelväeks.
Jumala rahvas tunneb end ahelatega köidetud ja tolmust ümbritsetud olevat (s2). Jumal aga näeb neid teisiti, jõu ja hiilgusega riietatuna, kui printse, kes istuvad troonil! (Rm 5:17, Ef 2:6). Miks Jumal lunastab neid? Esiteks selle pärast, et Ta näeb seda julguse kaotanud rahvamassi kui „enda rahvast“ (s4). Nad on minevikus olnud Egiptuse ja Assüüria orjad (s4). Nüüd pilkavad neid babüloonlased (s5). Kuid Jumal on pühendunud ja ustav Aabrahamile antud lubadustes. Ta on veendunud, et „Minu rahvas saab tundma Minu nime“, nime (Jahve, Issand), mille olulisust näitas Ta Moosese ajal, kui „Mina olen“, kes vabastab oma rahva rõhujate alt. Siis, kui Jumalat mitte tundvad inimesed võivad naerda Tema rahva üle, lubab Jumal naerda viimasena: Ta näitab oma jõudu. Ja Ta räägib sellest ka ette, et Ta rahvas võiks kindel olla, et vabastus on tõesti Tema tegu (s6). Seejärel kujutleb prohvet sõnumitoojaid jooksmas Babülonist Jeruusalemma kulutama häid sõnumeid. Jumalal on tõesti kontroll! (s7).Ta on Siionisse tagasi pöördumas. Ta on oma rahvast lunastamas. Ta on käärimas üles oma käiseid, et tegutsema hakata (s10)! Ja see ei ole mõni triviaalne sündmus. „Kõik maailma otsad“ saavad teada vabastusest, mida Jumal läbi viib. Seepärast peavad inimesed lahkuma endisest orjusest, pühenduma puhtusele ja elama Jumala kaitse all (s10,11). Eksiilist tagasitulek sümboliseerib teadagi veel suuremat vabastust, mille Jeesus on meile võitnud , päästes meid patu ja surma orjusest. Meil on tohutu privileeg olla sõnumitoojad, kes toovad Kristuse vabastuse hea sõnumi neile,kes sellest veel midagi ei tea (Rm 10:14,15).
Selle kommentaari autor: Andrew Clark