Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 52:13-53:12
Neljas laul Jumala sulasest13Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks.
14Nagu paljud kohkusid tema pärast - nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -,
15nõnda ehmatab ta paljusid rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud, seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada.1Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?
2Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada.
3Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.
4Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks.
5Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.
6Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale.
7Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud.
8Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
9Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus.
10Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi.
11Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd.
12Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.
Kasulik on teada, et see lõik algab salmist 52:12, mitte 53:1. Esmalt tuleb välja, et kogu sõnum puudutab Teda, keda Jumal kutsub „minu teenriks“. Teiseks, meid julgustatakse lugema tervet lõiku Teenri suure alanduse ja praeguse veel suurema auhiilguse kontrasti valguses (52:13-15). (Fl 2:9-11) Vastupidiselt ootustele, ei saa „Jumala käsivars“ ilmsiks agressiivse võimu demonstratsiooni kaudu, vaid nõrkuses ja mitte populaarsuses (s1-3). Kogu Teenri kannatus tuleb meie pattude karistusest, mitte Tema enda vigadest (s4-6). Ta laseb oma tagakiusajatel endaga teha, mida nad tahavad, elades läbi õelate saatuse ja olles ise on patuta. Miks? Sest nii oli Jumala tahe ja ainult sel viisil võisid Jumala lapsed õigeks mõistetud saada (s10-11). Teenri ustavuse tõttu ütleb Jumal: „Selle pärast annan ma talle paljud ja tugevad võtab ta jõuga“ (Alec Motyeri tõlge). „Paljud“ (vrd 52:13) on lunastatud, kes on Tema omad; „tugevad“ aga esindavad kuningaid (vrd 52:15), kes on ohvri kaudu võidetud. Ta väärib kogu austust ja kiitust selle eest, mida ta on lõpmatu hinnaga teinud, kandes väärimatute patud ja tuues meile rahu ning paranemist (s5). Seda lõiku kasutas nii Jeesus ise (Mk 10:45; Lk 22:37) kui algkogududs (Ap 8:32–35; Rm 4:25; 1 Pe 2:21–25) seletamaks Tema kannatuse, surma ja ülestõusmise oluluisust. Võib-olla tahad lõigu uuesti läbi lugeda ja vaadata, kui palju seoseid leiad evangeeliumite ning apostoolsete tunnistustega?
Selle kommentaari autor: Andrew Clark