Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 15:1-5
Tagasipöördumine Antiookiasse1Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: "Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda."
2Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.
3Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.4Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.
5Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: "Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust."
Misjonärikutsumine võib inimese viia kahte sorti konfliktidesse. Esimene on väljastpoolt kogukonda tulev vastuseis. Teine aga kogukonnasisene opositsioon. Ja see teine on vaimulikust vaatepunktist vaadatuna, ohtlikum. Aga kui kumbagi neist käsitleda Püha Vaimu juhtimisel – võivad mõlemad saada evangeeliumikuulutusele kasuks. Tänases tekstis näeme, kuidas Paulus ning Barnabas kohtavad kogukonna seest tulevat vastuseisu. Sedalaadi kokkupõrked ei ole lihtsalt hea ja kurja vahelised; vaid palju sagedamini on need traditsiooni ja tõe vahelised kokkupõrked.
Juudistajad, keda siin kirjeldatakse kui „mõned variseride hulgast“, saabuvad Antiookiasse omaenese initsiatiivil, eesmärgiga kinnitada paganakristlastele, et enne kui neid kristlaste hulka saab vastu võtta tuleb nad ümber lõigata. See vastuolu võis kaasa tuua koguduse lõhenemise. Ja et mitte lubada sel areneda isikutevaheliseks konfliktiks, pöörduvad Paulus ja Barnabas Jeruusalemma nõu küsima. On oluline märgata, et Jeruusalemma nõupidamisel võtab Peetrus sõna alles peale seda kui on toimunud „palju vaidlemist“ ( s 7). See tähendab, et enne kui ta hakkas rääkima, Peetrus kuulas teisi väga tähelepanelikult. Ja just seetõttu on harmoonia nii üksikisiku jumaliku juhtimise ning kollektiivse tarkuse vahel. Kui Peetrus viimaks rääkima hakkab, teeb ta seda kohaselt vaimulikule kuulutajale - suure selguse ja autoriteediga Ja loomulikult toetab Peetrus antud vaidlustes Pauluse seisukohta.
Juudistajate ning Pauluse vaheline otsustav erinevus seisnes selles, et esimestel puudus kultuuridevaheline kogemus. Aga see on oluline. Sest see mida me näeme tugevdab seda millele seisame – meie põhiväärtusi. Ja meil tuleb kaasa lüüa Kristuse misjonitöös – sugugi mitte ainult teiste pärast, vaid alati ka meie endi vabastamise pärast. Tõeliselt vabaks võime endid nimetada alles siis kui läheme välja Jeesuse misjonipartneritena. Ja kui oleme sõnakuulmises valmis välja astuma, ei pea me enam kartma traditsionaalse mõtteviisi esindajate ähvardusi.
Olles kutsutud olema Jumala rahu tööriist, pean ära õppima enam hoolima ning leidma oma julgustuse allika pigem usus kui religioonis.
Selle kommentaari autor: Valson Thampu