Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Moosese 44:1-17
Joosep kiusab oma vendi1Siis ta käskis oma kojaülemat, öeldes: "Täida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane igamehe raha ta koti suhu.
2Ja minu karikas, see hõbekarikas, pane noorima venna koti suhu koos ta viljarahaga!" Ja ta tegi, nagu Joosep käskis.
3Hommikul, kui läks valgeks, lasti minema mehed ja nende eeslid.
4Kui nad olid linnast lahkunud ega olnud veel kaugele jõudnud, ütles Joosep oma kojaülemale: "Võta kätte, aja mehi taga, ja kui oled nad tabanud, siis ütle neile: Miks tasute head kurjaga?
5Eks see ole see, millest mu isand joob ja millest ta endeid otsib? Olete käitunud halvasti, et tegite nõnda!"6Ja kui ta nad tabas, siis ta rääkis neile needsamad sõnad.
7Aga nad vastasid temale: "Miks räägib mu isand nõndaviisi? Su sulastele oleks teotuseks nõnda teha.
8Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, tõime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas võiksime siis varastada su isanda kojast hõbedat või kulda?
9Kelle juurest su sulaste hulgast see leitakse, surgu, ja me teised jääme su isandale orjadeks!"
10Siis ta ütles: "Olgu see nüüd ka nõnda teie sõnade järgi! Kelle juurest see leitakse, jäägu mulle sulaseks, ja te teised olete süüta!"
11Ja nad tõttasid ning tõstsid igaüks oma koti maha ja iga mees tegi oma koti lahti.
12Ja ta otsis nad läbi, alates vanemast ja lõpetades nooremaga - ja karikas leiti Benjamini kotist.
13Siis nad käristasid oma riided lõhki, iga mees pani oma eeslile koorma selga ja nad läksid tagasi linna.14Ja Juuda läks koos oma vendadega Joosepi kotta, kes oli alles seal, ja nad heitsid maha tema ette.
15Ja Joosep ütles neile: "Mis tegu see on, mis te olete teinud? Eks te tea, et niisugune mees nagu mina oskab endeid seletada?"
16Siis vastas Juuda: "Mida me oma isandale ütleme? Kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? Jumal on avastanud su sulaste süü. Vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti."
17Aga ta ütles: "Ei tule mulle mõttessegi seda teha! Mees, kelle käest karikas leiti, peab jääma mulle sulaseks, te teised aga minge rahuga oma isa juurde!"
Nõnda näib olevat elu kord. Seega, oluline on see, kas me oleme võimelised õppima ja kasvama, või muutuvad meie unistused meile tiibade asemel hoopis püünispaeladeks.
Usun, et üheks unistuseks, mida Joosep oma südames kandis, oli igatsus oma pere ja eriti oma venna järele. Kui see oli talt julmalt ära võetud, püüdis ta leida Jumala plaani selles paigas, kuhu ta oli sattunud. Ning elades koos Jumalaga, kasvas ta inimeste silmis kui mees, kes alati toetus ning lootis oma Jumalale.
Ja siis avas saatus talle võimaluse oma vendadega kokku saada, sealjuures ka noorema vennaga. Oma unistuse nimel oli ta valmis valetama. Miks? Kas ainult selleks, et olla koos oma vennaga, keda ta nii kaua oli igatsenud?
Kas Joosepi julm kassi-hiire mäng oma vendadega oli Jumala tahe? Meie tänane tekst ei anna sellele hinnangut, kuid võib meile siiski anda midagi kasulikku, nimelt panna meid vaatlema oma suhteid ja käitumist sama ausalt kui piiblitekst teeb seda Joosepiga.
Õppigem rääkima oma unistustest Jumalale, andma need üle Tema kätesse ning ootama seda aega, mil Tema ise toob esile oma plaani ja tahte meie elu jaoks.
Selle kommentaari autor: APÜ