Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 45:1-15
Joosep annab ennast vendadele tunda1Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: "Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.
2Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis vaarao koda.
3Ja Joosep ütles oma vendadele: "Mina olen Joosep! Kas mu isa veel elab?" Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees.
4Siis ütles Joosep oma vendadele: "Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: "Mina olen Joosep, teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.
5Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele.
6Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.
7Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.
8Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.
9Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!
10Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis sul on.
11Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on.
12Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin.
13Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!"
14Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.
15Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.
On vaja meeletut teoloogilist julgust ja kujutlusvõimet, et olla keset rasket isiklikku kannatust võimeline mitte ainult eraldama Jumala hea eesmärgi kontuure, vaid lasta end lepitada kannatusega selle eesmärgi valguses. Ja Joosep oli võimeline tegema seda vaid tagasivaates, siis, kui ta oli tundma saanud Jumala eksimatut ja külluslikku õnnistust. Olles seda armu kogenud, on ta viimaks võimeline oma vendadele andeks andma ka nende reetmise. Ta tõuseb kõrgemale minevikus kogetud valust et kuulutada ( ja mitte üks vaid kolm korda!) et vaatamata sellele, mis oli olnud vendade eesmärk, oli viimselt Jumal see, kes saatis ta eele Egiptusesse (s 5, 7,8)
Kahjuks lubatakse meile taolist perspektiivi elus üliharva ja vähestele. Ning meie kogeme jätkuvalt raskusi andeksandmisel, sest meie kannatuse lunastus ja täistervenemine on ikka veel tulevikuprojekt. Jah, tegelikult on ainus tõendus, millele reaalselt saame toetuda - lahsu Joosepist, Iiobist, Taanielist jt – Jeesuse enese eeskuju, kelle kannatus ületas peaaegu inimliku talumispiiri ning kelle päästmine oli jumalikult võimas. Just see muudab ta nii kallihinnaliseks ja paneb meid temasse kõige jõuga klammerduma. Sest siin kurjast vallutatud ja valitsetud maailmas ( mille taustal ka meie endi eksimised näivad juhitamatuina) jääb Jeesus ainsaks tugevaks kinnituseks sellest et Jumala eesmärk lunastusega saab viimaks täieliku võidu. Ja alles siis voolavad nii andeksandmine kui kiitus sama kergelt kui seda tänases loos Joosepi suust.
Kuniks see kõik täitub, saame palvetada: „ Sinu tahtmine sündigu taevas nii nagu ka maa peal… ja anna meile andeks meie patud nii nagu meiegi andeks anname oma võlglastele…“
Selle kommentaari autor: Michael Knowles