Tänases tekstis on Eliisabetil keskne koht, sest ta mitte ainule ei märka Maarja rasedust, vaid rõõmustab ning prohveteerib sellest. Tundub et Gaabrieli visiit avas Maarjale võimaluse jagada oma lugu oma sugulasega ning see et Maarja seda ka teeb toob au tema usule. Tõeline usk tahab jagada häid sõnumeid sellest mida Jumal on tegemas! Jagamise tulemusena saab Maarja veel enam julgustatud Eliisabeti vastusest mis oli täidetud Pühast Vaimust.
Kinnitatud sellest, puhkeb Maarja kiitma.
Paljudes traditsioonilistes kirikutes lauldakse või loetakse Magnifikaati ( Maarja kiituslaulu) enamikel pühapäeva õhtutel. Aga miks tuua igal nädalal kiitust sõnadega, mis tegelikult kuuluvad jõuluaega? Lihtsalt sellepärast, et Jeesuse sündimine oli nii imeline, erakordne ja kordumatu. Maarja ütleb siin midagi mis kehtib täiel määral kõikide jaoks Jumala rahva hulgas kõikidel aegadel. Tema laul koosneb suures osas Vana Testamendi tsitaatidest, toetudes eriliselt Hanna kiituslaulule. Ning just seda võiski oodata tugeva religioosse taustaga kirjaoskamatult tütarlapselt. Tema mõtted on täidetud Iisraeli rahva pühakirja sõnade ja fraasidega.
Maarja alustab oma laulu Jumalaga, kirjeldades Jumala armutegusid ning halastust. Ta on üleni täidetud tänutundest oma Päästja, Vägeva ja Püha vastu. Ja vaatamata selle erakordsusele, mis temaga oli sündinud, ei olnud tal illusioone. Ta on hämmastavalt tasakaalukas ning kindla tulevikuvaatega. Ta ei vaata oma enese erilisele rollile, vaid toob esile Jumala korduvad päästeteod alates Aabrahamist. Meie Jumal on see, kes tõstab üles vaesed ning viletsad – suurte ja vägevate arvel siin maailmas.