Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 17:1-13
Miika ja leviit1Efraimi mäestikust oli mees, Miika nimi.
2Tema ütles oma emale: "Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina võtsin selle." Siis ütles ta ema: "Issand õnnistagu sind, mu poeg!"
3Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit oma emale tagasi. Aga ta ema ütles: "Mina pühitsen selle hõbeda Issandale; see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi."
4Tema andis aga hõbeda oma emale tagasi; siis ta ema võttis kakssada hõbeseeklit ja andis need kullassepale ning see valmistas neist nikerdatud ja valatud kuju; ja see oli Miika kojas.
5Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see oleks temale preestriks.
6Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.7Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsa keskel võõrana elav leviit.
8See mees läks linnast, Juuda Petlemmast, et võõrana elada, kus ta paiga leiab; ja oma teed käies jõudis ta Miika kojani Efraimi mäestikus.
9Miika küsis temalt: "Kust sa tuled?" Ja ta vastas temale: "Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana elada, kus ma paiga leian."
10Siis Miika ütles temale: "Jää minu juurde ja ole mulle isaks ning preestriks, siis ma annan sulle kümme hõbeseeklit aastas ja tarvilikud riided ning toiduse!" Ja leviit tuli.
11Leviit nõustus jääma selle mehe juurde ja noor mees oli temale nagu üks ta poegadest.
12Miika täitis leviidi käe ja noor mees sai temale preestriks ning jäi Miika kotta.
13Ja Miika ütles: "Nüüd ma tean, et Issand teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit."
Mida peaksime arvama seesugusest jutustusest? Meil võib tekkida küsimus, et miks selles ja järgnevas peatükis olevad lood üleüldse Piiblis kirjas on. Millist mõeldavat kasu võiksid nad meile tuua? Ilmselgelt tunneme ära, et selles konkreetses loos ei ole küll midagi, millest õppida võiksime. Kujutatud väärtushinnangud ja käitumisviisid ei ole küll midagi, mida me järgida peaksime tahta. Kuid siin on vahest mõned negatiivsed õppetunnid, millest võiksime õppida.
Pane tähele kuidas Miika ja ta ema antud (küllaltki ebausklikus) kontekstis nimetavad Issanda nime (s. 2, 3, 13). Kas peaks sajatus või needus (s. 1) olema suuremaks motivaatoriks, kui Jumala kartus? Kas oleks see olnud Jmalale meelepärane, kui Miika ema oleks selle määrtult suure summa (võrdle neid 200 hõbeseeklit 4. salmis 10 seekliga salmis 10 – terve aasta palk) eraldanud valatud kuju (ebajumala) valmistamiseks? Kas nii võis seada täiesti tavalist inimest preestriks, jättes tähelepanuta Jumala Seaduss sätestatud nõuded (s. 6)? Kas Miikal oli alust uskuda, et ta oli nüüd õnnistatud lihtsalt selletõttu, et ta oli võtnud oma kotta leviidi preestriks ja andnud talle madala palga?
On huvitav tõmmata paralleele selle loo ja tänapäeva inimeste käitumisviiside vahel. Kindlasti on inimesi, kes õigustavad igasuguseid ebapiibellikke käitumistavasid Jumala nimel. Me peame meeles pidama, et suure koguduse liikmeks olemine või viimase populaarseima vaimuliku kirjandusega kursis olemine ei ole aseaine Jumala käskude tundmisele ja täitmisele.
Selles ja järgnevates peatükkides on ühiseks selgitavaks kommentaariks: ‘neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis tema enese silmis hea oli’ (s. 6). Kommentaari viimane osa viitab ka Iisraeli kõrbaastate kaootilistele tingimustele 1 ning esimene toob välja stabiiluse ja ühtsuse, mida monarhia endaga kaasa tõi. Jumal vihkab anarhiat, nagu õpetab ka Paulus.2
1 – 4 Ms 12:8
2 – 1 Kr 14:39,40
Selle kommentaari autor: Ken Edgecombe