Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 18,14-31
Miika ja daanlased1Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli suguharude keskel.
2Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja uurima, ja nad ütlesid neile: "Minge uurige maad!" Ja need tulid Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.
3Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt: "Kes tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?"
4Ja ta vastas neile: "Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!"
5Siis nad ütlesid temale: "Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?"
6Ja preester vastas neile: "Minge rahuga! Teie teekond, mida käite, on Issanda ees!"
7Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid, et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult, rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.
8Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja nende vennad küsisid neilt: "Kuidas teil oli?"
9Ja nad ütlesid: "Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu, sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!
10Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus ei ole puudust millestki, mis maa peal on."11Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist, teele kuussada meest, sõjariistad vööl.
12Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal; sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani "Daani leeriks"; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi.
13Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid Miika koja juurde.
14Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: "Kas teate, et neis kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd siis teadke, mida peate tegema!"
15Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe, leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi.
16Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus;
17aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus.
18Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester neilt: "Mida te teete?"
19Nad vastasid temale: "Ole vait, pane käsi suu peale ja tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?"
20Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü, teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka.
21Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees.22Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid daanlastele järele.
23Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid Miikalt: "Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?"
24Tema vastas: "Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on? Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?"
25Aga daanlased vastasid temale: "Ära meie juures too kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!"
26Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi koju. 27Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.
28Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal.
29Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks Lais.
30Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan, Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi viidi.
31Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos.
Leviit ei näita Miika vastu üles mingit lojaalsust ( ja miks ta olekski pidanud, kui Miika talle nii viletsalt maksis?), vaid kasutab selle asemel juhust, et oma väljavaateid suurendada. Tudub et tal sobib kohe algusest hästi olla daanlaste keskel ning et nende mõtteviisid on samad. Meie ühiskonnas täna sageli ei oodata ega väärtustata enam lojaalsust organisatsioonile või kogudusele sugugi nii kõrgelt; selle asemel liigutakse parema palga ja võimaluste otsingul lakkamatult edasi – ja nii võime küsida kas tegelikult oleme üldse kuidagi paremad piilibliloos toodud inimestest? Sest selles loos on kahtlemata oma okas. Milline šokk kui siis avastatakse, et nimetatud leviit ei ole keegi muu kui Moosese enese pojapoeg ( s 30). Kui kiiresti on võimalik ära langeda sellest, millesse Jumal meid on kutsunud! See tuletab taas meelde kui oluline on et ka kogudustes õpetataks süstemaatiliselt Piiblit ning et iga inmene oleks juurdunud Jumala tões.
On huvitav, et Ilmutuse raamatu 7:5-8 ei ole12 suguharu seas nimetatud Daani suguharu ning tänases loos näeme, et kuidas algas see et nad püstitasid enesele nikerdatud kuju ning keeldusid jumalateenimisest koos teiste suguharudega Siilos. Hiljem sai Daani linnast üks Põhja kuningriigi kahest suuremast ebajumalateenimise keskustest ( 1Kn 12:29). Tundub nagu oleksid daanlased end ise vabatahtlikult asetanud väljapoole Jumala rahva osadust. Kirjutises selle linna koht on väidetud isegi seda, et selle suguharu prints oli Saatan ise. Tänapäeval võime selles kontekstis laiendatult mõelda nimekristlaste peale, kes jätkuva ebajumalakummardamise ning patutegemise kaudu eraldavad end väga efektiivselt Jeesuse Kristuse tõelisest kogudusest.
Selle kommentaari autor: Andrew Clark