Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 1:1-8
Sissejuhatus1Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal.Tervitused4Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees,
5ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja, esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
7Ennäe, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab teda näha, ka need, kes tema on läbi torganud, ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast. Jah, aamen. 8"Mina olen A ja O," ütleb Issand Jumal, "kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline."
Raamatu proloog on kui akopalütilistest elementidest, prohveteeringust ning pastoraalsest kirjast koosnev hübriid. Kirjana on selle toon raskem kui teistes Uue Testamendi raamatutes, selles on vähem pastoraalset tundlikkust ning samas palju suurem tungivus. Kirja sisu aga annab Patmosel nähtud visioonile erilise tähenduse. See on Jumala kingitus tagakiusamist kannatavaile kristlikele kogukondadele.
Sõnum ise tuli inglilt. Apokalüptilises kirjanduses on inglid vägagi sageliesinevad ning nad kannavad enesega enamat kui erilist saadetist. Inglid on näiteks jõulusündmuses olulised mitmel erineval viisil. Maarja ja Joosepi on nad Jumala otses ja unikaalse sõnumi toojad; karjastele aga mitte ainult sõnumi vaid ka Jumala erilise väe ja au ilmutajad. Inglid on ka Jumala rahva kaitsjad. Apokalüptilises teoses, Taanieli raamatu teise pooles on kõige varasem viide inglile kui kaitsjale ja valvurile (Tn 12:1 Ps 46:7).
Ometi on kogu selle proloogi tegelik fookus Jeesusel Kristusel. Kogu Ilmutuse raamat tuleb Temalt (s 1). Tema on ainuke, tõeline ja autoriteetne allikas Johannese jaoks. Ta on ka ainuke õige, kellele austust anda - ajastul ning kultuuris kus kõlasid avalikult paljude nõuded jumalikkusele. Johannese ajal olid need paganlikud kultused; kõige pealepressivamalt siiski aga Rooma keisri enese poolt oma jumalikustamise läbi surumine, mis avaliku jumalakummardamise õhkkonna ära segasid ning sootuks ohtlikuks pöörasid.
Meie tänapäevases, postmodernistlike ühiskondade religioosses mitmekesisuses võib kaalukeeleks osutuda näiteks sünkretism või tolerantsuse absoluteerimine. Peame enesele meenutama, et Jeesus kui Jumala enese poolt valitud tunnistaja, pidi viimselt lõpetama märtrina ( s 5).
Johannese poolt Jeesust austav pilt on väga eriline. Jeesus on ülestõusnud Issand, meie eneste ülestõusmise garantii. Ta on Päästja, kes vabastab meid patust, teeb meist preestrid, kes on võimelised Jumalat austama ( s 5,6). Viimaks - ta tuleb siia tagasi ( s 7) - ning selles sõnumis sisaldub Ilmutuse raamatu jätkuv väide: Jeesus on see kes valitseb tulevikku.
Selle kommentaari autor: Roger Pooley