Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 1:9-20
Nägemus Inimese Pojast9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
11mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse."12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.
Varasemad, Kristuse-eelsed apokalüptilised kirjutajad võtavad enamasti varase nägija vaatekoha. Näiteks Eenok või Esra. Johannes aga kirjutab oma nime all ning omas ajas. Veelgi enam, ta jagab kõiki tõelise uskliku rõhumisi ja puuduses olemist. Ka põhjus miks ta on Patmosel- väikesel saarel eemal kaasaegse Türgi rannikust - on karistus, kuna ta oli kristlik juht (eksiil oli tavapärane karistus neile kes “ebausku” levitasid, eriti aga sellist mis takistas keiser Domitianuse kummardamist). Nii on Johannesel autoriteet kui sellel, kes ukslike eest seistes maksab ise selle eest rasket hinda. Ka tänapäeval peaksime näitama suurt austust nende vastu keda usu pärast taga kiusatakse.
Korraga kõlab väga vali hääl. Kui tunned suurte reekviemite “Tuba Mirumi” osa - näiteks Verdi või Berliozi oma- tead ka seda judinaid tekitavat vaskpuhkpillide fanfaarset osa. See pilt mida tema näeb on selgelt Jeesusest au sees - nii nagu näeb seda lugeja Taanieli silmade läbi ( Tn 7:9.13). Jeesus esitleb end kui Esimest ja Viimset, kreeka alfabeedi Alfat ja Oomegat. Mida see tähendab?
Jumal on igavene, ajaülene ning meie elame aja piiride sees; inimkonnal on siin maa peal olnud algus, ja tal saab siin olema ka lõpp. Jeesus oli siin loomise alguses- kõige selle alguses mida enese ümber näeme (Jh 1; 1-3). Jeesus on siin ka siis kui kõik lõpeb. Johannes langeb tema jalge ette surmalähedases minestuses ( s17), ning see on taolise auhiilgusest täidetud visiooni puhul täiesti arusaadav. Jeesus aga ei soovi et tema jüngrid oleksid tummakslöödud ning kartlikud; ta on ülestõusnud Issand ja, nii nagu oma ülestõusmise järgsetel ilmumistel, nii ka nüüd ütleb ta: “Ärge kartke!” ( Mt 28:10).
Selle kommentaari autor: Roger Pooley