Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Metsalist ära tundes

Reede, 1. Oktoober 2010

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 13,1-18

Nägemus kahest metsalisest
1Ma nägin merest üles tulevat metsalist, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ning ta sarvede peal kümme peaehet, ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed.
2Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla.
3Üks ta peadest oli nagu surmavalt haavatud, ent tema surmahaav paranes.Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel,
4ning nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud meelevalla, ning nad kummardasid metsalist ja ütlesid: "Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?"5Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.
6Ja ta avas oma suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja tema telki - neid, kes viibivad taevas.
7Talle anti voli pidada sõda pühadega ja neid võita, ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle.
8Teda hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad, kelle nime ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.
9Kui kellelgi on kõrv, siis ta kuulgu!
10Kui keegi peab vangipõlve minema, siis vangipõlve ta läheb. Kui keegi peab tapetama mõõgaga, siis mõõgaga ta tapetakse.
Siin olgu pühadel kannatlikkust ja usku!
11Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe.
12Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.
13Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees,
14ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu.15Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju.
16Ja ta tegi, et kõik - pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad - võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette,
17ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.
18Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.

“Isa taevas, sa oled andnud meile meele sind tunda, tahte sind teenida ja südame sind armastada. Ole täna meiega.” (Thomas More, 1477–1535, Inglismaa suurkantsler 1529–32)

Ebaõnnestudes lammutada noort, kuid kaitstud kirikut, muudab lohe taktikat, imbudes võimsatesse institutsioonidesse ja – uue ja ohtliku strateegiana – manipuleerides neid tema eest võitlema. Paljud on soovinud, et Ilmutuse raamat oleks nagu Da Vinci kood, täis mõistatuseks olevaid sümboleid, mida desifreerida. Tõsi, esineb külluses graafilisi kujutluspilte, kuid Johannese ilmutuse (e. “katte ära võtmise”) eesmärk ei ole mitte selle lugejaid müstifitseerida, vaid anda vaimulikku sissevaadet tegelikku maailma. Fantastilised elukad Taanieli ilmutuses sümboliseerisid impeeriume (Tn. 8:19-25), aga Johannese lugejatel oleks vaevalt vaja olnud seda teada, tundmaks merest tõusvas seitsmepealises metsalises ära seitsmel künkal asuvat Roomat, ratsutamas oma moraalselt korrumpeerunud impeeriumil, kus juba kiusati kristlasi taga. Olles ise eksiilis, ei hoidnud Johannes üleval valesid lootusi, et kristlasi säästetakse kannatustest ja surmast (salm 7).

See metsaline – ebainimlik impeeriumi võhiklus – on olemas alati kui inimlikud institutsioonid nõavad truudust või sõnakuulelikkust, mis anastab Jumala õiguspärase koha. Läbi ajaloo on inimesed ära tundnud metsalist: kolonialismis, kommunismis, maailmapankades – isegi kirikus endas. Nüüd on raske hinnata, millised väited tulenevad ehtsast vaimulikust arusaamisest ja millised konspiratsiooniteooriast või ajastust – vana tendents demoniseerida oma vastast. Kindlasti sobib lohe krsitlastevastasesse strateegiasse kurjuse määratlemine valedes kohtades ning kristlaste vaimuliku energia kurnamine mõttetutes konfliktides. Siiski jääb Johannese hoiatus ajatuks. Valitsused, korporatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid ja isegi kiriku enda struktuurid võivad siiani olla manipuleeritud kurjuse eesmärkidel. Tõeliste jumalainimeste nimed on kirja pandud “eluraamatusse” (salm 8), kuid nende kannatamine ei ole veel lõppenud. Kurjuse vägedele saabub nende päev. Asjade igavikulises plaanis on metsalise aeg lühike (“42 kuud”, salm 5 – sümboolne periood) (Ilm. 11:2-3; 12:14; Taanieli 7:25; Jk. 5:17), kuid vahepeal on tema pahatahtlik mõju tugev.

Palveta, et juhtidel oleks jumalikku arusaamist suureneva keerukusega maailmas.