Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 27:45-56
Jeesus sureb ristil45Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
46Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: "Elii, elii, lemaa sabahtani?" - see tähendab: "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?"
47Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: "See hüüab Eelijat appi!"
48Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.
49Aga teised rääkisid: "Noh olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda päästma!"
50Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.51Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ja kaljud murdusid
52ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid
53ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.
54Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: "Tõesti, see oli Jumala Poeg!"55Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,
56nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.
«Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?» (s 46)
William Barclay nimetab seda kõige vapustavamaks lauseks evangeeliumides. Vanade traditsioonidega kirikutes kuulab kogudus neid sõnu suurel reedel põlvitades. Oleme nüüd jõudnud pühale pinnale, kus peame väljendama oma aukartust.
Üks teadlane väljendas kord arvamust, et juhul kui Jumal Isa ristil olevast Pojast ära pöördus, siis pidi Kolmainsusega toimuma midagi analoogilist aatomi lõhestamisega. Sel hetkel toimus midagi sellist, mis ületab meie teoloogilise ja inimliku mõistmise:
Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. 2Kr5:21
Kui suudaksime veidigi mõista selle sündmuse kosmilist haaret, oleks järgnev sündmuste käik meile enam mõistetav. Kristuse surm (s 45) tõi üle maa pimeduse (kohtumõistmise märk), templi vaheriie kärises kaheks (s 51), maavärin raputas haudu, kust vabanesid pühakud, kes hiljem Jeruusalemma ilmusid (s 52). Sellised dramaatilised kõrvalmõjud saatsid kõige määravamat hetke ajas ja igavikus. Ühinegem alandlikus tänus nendega, kes tundsid suurel reedel Jeesuses ära Jumala Poja!