Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 10:29-11:9
Iisraeli lapsed lahkuvad Siinai mäe juurest29Ja Mooses ütles Hoobabile, Moosese äia, midjanlase Reueli pojale: "Me oleme teel sinna paika, mille kohta Issand on öelnud: Ma annan selle teile. Tule meiega ja me teeme sulle head, sest Issand on tõotanud Iisraelile head!"
30Aga too vastas temale: "Ma ei tule, sest ma lähen oma maale ja oma sugulaste juurde."
31Siis ütles Mooses: "Ära jäta meid maha, sest sina ju tead, kuhu me saame kõrbes leeri üles lüüa! Jää meile silmaks!
32Kui sa tuled koos meiega ja tuleb see hea, mida Issand lubab meile saata, siis teeme ka meie sulle head."
33Siis nad läksid teele Issanda mäe juurest, kolm päevateekonda, ja Issanda seaduselaegas käis kolm päevateekonda nende ees, otsides neile puhkepaika.
34Ja nende leerist teeleminekul oli Issanda pilv päeval nende kohal.
35Kui laegas läks teele, ütles Mooses:
"Tõuse, Issand, et su vaenlased hajuksid ja su vihamehed põgeneksid su palge eest!" 36Kui laegas pandi maha, ütles tema:
"Tule taas, Issand, Iisraeli tuhatkondade kümnete tuhandete juurde!"Issand tõotab rahvale liha anda1Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.
2Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja tuli kustus.
3Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda tuli oli põlenud nende keskel.4Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: "Kes annaks meile liha süüa?
5Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.
6Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!"
7Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.
8Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala.
9Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.
Kerge on öelda millegi kohta, et lähme ja teeme. Kerge on ka öelda: “Usun Jumalasse ja tahan Teda teenida”, näiteks kirikus altari ees. Asjaga peale hakates kohtab aga tegija alati ka raskusi.Ühelt poolt juhib rahvast Jumala imeline ligiolu (s 33-34). See vaimustab ja inspireerib Moosest (s 35-36). Teiselt poolt näeme, et kaugeltki kogu rahvas pole olukorrast vaimustunud. Vastupidi, paljud ei näi Jumala ligiolu tajuvatki. Selle asemel on nurin ja hädaldamine. Kas seda ei tule ette meiegi kogudustes?Õpetlik on tähele panna, kuidas aeg ja olud mõjutavad inimeste meeleolusid. Salmid 5 ja 6 näitavad, mis on elust Egiptuses meelde jäänud – see, mis on hetkel puudu. Ununenud on see, mis varem kisendama pani (vt 2Ms 3:7), aga mis praegu enam ei vaeva… On see tuttav? Kuidas on olukord sinu elus?Ja manna, Jumala imelise toidu kohta öeldakse mõne aja pärast: “Ainult see manna!” Kirikus võidakse öelda: “Igav, ainult see Jumala sõna, ei mingit vaheldust…”Sellistele meeleoludele järele andmine ei too midagi head; meie usuteekonda peab juhtima Jumala poole pööratud süda ja mitte kõikuvad tujud. Salm 1 ütleb et nurisemine “oli Issanda kõrvus paha.” Hoidugem siis sellest!
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel