Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 11:10-35
Issand tõotab rahvale liha anda10Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.
11Ja Mooses ütles Issandale: "Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?
12Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?
13Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!
14Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.
15Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!"16Aga Issand ütles Moosesele: "Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!
17Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.
18Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.
19Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,
20vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?"
21Aga Mooses ütles: "Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!
22Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?"
23Aga Issand vastas Moosesele: "Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!"Rahva vanemad räägivad prohvetlikult24Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.
25Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti viisil, aga pärast seda mitte enam.
26Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.
27Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: "Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!"
28Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: "Mooses, mu isand, keela neid!"
29Aga Mooses vastas temale: "Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!"
Pikk teekond vabadusse jõuab raskesse faasi: stress ja kurnatus hakkavad tunda andma, Iisraeli rahvas igatseb taga mugavusi mis neil Egiptuses olid. Selles kõiges on midagi inimlikult nii tuttavat.
Ka meie unustame tuhat imelist asja, mida Jumal meile on teinud ning hakkame nurisema kui mõni väike asi läheb raskeks või on halvasti. Korraga see erutav lugu vabadussepääsemisest ei omagi enam nii suurt tähendust. Isegi eesootava Tõotatud Maa kütkestavus nõrgeneb. Alandavalt ja lapsikult kaebleb rahvas orjapõlve liharoogade järele ega suuda mõelda enam millestki muust.
Rahvas tunneb puudust lihast - aga mitte sellepärast, et liha iseenesest on midagi eriti suurepärast, vaid sellepärast, et nad on harjunud liha tarvitama. Võiks öelda isegi, et nad on mingis mõttes lihasõltlased. Aga sõltuvus viitab samuti orjusele. Ometi on nad ju välja tulnud selleks, et saada vabaks! Just see vastuolu puhub lõkkele Jumala viha: rahva innukus Tõotatud Maale jõuda on kadumas. Pigem on eesmärgiks lihtsalt elu nautimine - nii nagu Luuka evangeeliumis jutustab Jeesus loo rikkast aga rumalast mehest* kelle elus ei olnud viimaks enam mingit eesmärki.
Inimese vaimne seisund on see, mis esmajoones peab teda hoidma eemal harjumuse ja nautimisesoovi kraavidest. Peame oskama jõudu ammutada eesmärkide selgusest ning vabanema harjumuspärasest tingimuslikkusest.
Sel ajal kui himu näris end massidesse, oli kadedus see, mis hakkas nõelama juhte! Joosua on nördinud, et Eldad ja Meedad prohveteerivad ka ( s 26-28). Enamasti tekib kaedus kontorllimis -soovist, millele juhid on eriti altid. Jeesus aga rõhutab eriliselt, et selline mentaliteet on sisuliselt mässamine Jumala vastu ja selle keskmes pulbitseb vägivald.
Tänu sellele, et Mooses oli tundlik ja vastutustundlik Jumala ees, tõuseb ta ka selles olukorras teistest kõrgemale, rõõmustades Jumala andide üle rahva keskel. Sest juht kes on kade teiste andide peale võib saada hävitavaks ohuks.
Lk 12:16-19
“ Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: "Ühe rikka mehe põllumaa
oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutas endamisi: "Mis ma pean tegema? Mul ei ole
kohta, kuhu oma vilja koguda." Ja ta ütles: "Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!"
Selle kommentaari autor: Valson Thampu