Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 13:1-13
Armastuse ülemlaul1 Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
2Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.
3Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.
4Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,
5ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,
6tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
7Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.
8Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.
9Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,
10aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.
11Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
12Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.
Korintlased on pidevalt võidelnud nende (ja ka meie) maailmale iseloomuliku konkureerimismentaliteediga ja murega oma staatuse pärast. Need hoiakud aga moonutasid nende aursaamist evangeeliumist, suhtumist juhtidesse ja isegi vaimuandidesse. Selles väga tuntud peatükis näitab Paulus neile palju parema tee - armastuse.
Pane tähele: armastus ei ole andidele alternatiiviks. Need kaks kuuluvad kokku nagu kinnas kätte - armastus on ainus kohane motivatsioon andide kasutamiseks. On šokeeriv, et isegi vaimuande saab kuritarvitada, olgu see siis keeltega rääkimine - millele keskendusid korintlased ( s 1); või prohvetlik kõne (s 2), meie puhul aga võib see olla ka tunnetusesõna (s 2) või vaeste eest hoolitsemine (s 3). Kõiki neid Jumala ligiolu tunnusmärke on võimalik väänata kui “mina” asetatakse kõige keskmesse ( pane tähele kui palju kordub siin isikuline nimisõna). Jah tõesti, ilma armastuseta ei ole ma midagi.
Vaimulikud avaldused ei ole selleks et kinnitada mu isiklikku kõlblikkust või staatust. Pigem tuleb hoolitseda selle eest, et nende kasutusviisi iseloomustaks armastus, sest Jumal kes need annid on andnud on armastus.
Aga kuidas armastus välja näeb? Pane tähele fookust. See ei ole suunatud minu plaanidele või minu egole, vaid teise eest hoolitsemisele ja edendamisele. See on õige ja hea. Jeesus ütles, et oma ligimese armastamises saab täidetud kogu käsuseadus ja prohvetid. Nii peab armastus ja ainult armastus olema meie tõukejõud kui otsime viise kuidas rakendada Jumalalt saadud ande. Kui mõtiskled selle üle, märkad kui suurel määral kirjeldavad need salmid Jumala enese iseloomu. Kas pole siis kohane, et meie, tema lapsed, kelles on tema Vaim ja kes peegeldavad tema kuju - peame imiteerima oma Isa?
Selle kommentaari autor: Rikk Watts