Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 7:1-9
Esimene kuulutus kuningas Aahasele1Ja neil päevil, kui Juudas oli kuningaks Aahas, kes oli Ussija poja Jootami poeg, sündis, et Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid sõdima Jeruusalemma vastu; aga nad ei suutnud seda vallutada.
2Kui Taaveti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises ta enese ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes.
3Ja Issand ütles Jesajale: "Mine ometi Aahasele vastu, sina ja su poeg Sear-Jaasub, Ülatiigi veejuhtme otsa juurde, Vanutajavälja maanteele,
4ja ütle temale: Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks nende kahe suitseva tukiotsakese pärast - Süüria Retsini ja Remalja poja vihapalangu pärast!
5Sellepärast et Süüria, Efraim ja Remalja poeg on pidanud sinu vastu kurja nõu, öeldes:
6"Läki üles Juuda vastu, tükeldagem see ja vallutagem endile ning tõstkem seal Taabali poeg kuningaks!" -
7ütleb Issand Jumal nõnda: See ei lähe korda ega sünni!
8Sest Süüria pea on Damaskus ja Damaskuse pea on Retsin. Ja veel kuuskümmend viis aastat - siis on Efraim kui rahvas purustatud.
9Efraimi pea on Samaaria ja Samaaria pea on Remalja poeg. Kui te ei usu, siis te ei püsi!"
On tohutu vahe raskustega võideldes, kui leidub keegi kes oma sõnadega suudab julgustada su südant. Ja kui need sõnad tulevad Jumalalt siis tuleb sul tingimata neile ka tähelepanu pöörata! Sissetung maale - kas ohuna või tegelik, või rünnak kogukonnale või perekonnale- on hirmutekitav, eriti siis kui arvuline ülekaal ei ole sinu kasuks.
Kuivavad huuled, higised peod, mõte mis hüpleb ühelt asjalt teisele ja vasardav pulss - on kõik tundemärgid sellest, et ollakse piiri peal. Ja siin pakub Jumal kuningale abi ( s 7-9), kuid Ahas eelistas liituda hoopis assüürlastega.
Tänases tekstis on julgustus võtta Jumalat tõsiselt. Siin kutsutakse meid üles välja ajama hirmu usuga ning paanikat rahuga (s 4,9). Milline üleskutse see on tervele praegusele närvitsevale ja tõmblevale põlvkonnale - usaldada Jumalat!
Jesaja poja kohalolek, kelle nimi tähendas “jääk tuleb tagasi” (s 3) oli Jumala tõotus Ahasele. Et aidata tal usaldada, antakse talle märk. Sünnib üks laps ja enne kui ta jõuab vastutuse kandmise ikka ( u 12 a) on tema vaenlased hävitatud (s 16). Siin on õhtlasi tõotus jätkuvast põlvnemisest ning tulevikust. Sarnast asja ei garanteerita tema vaenlastele, kellede päevad on hoopiski ära loetud. Saadua sõna, koos kohese täitumisega muutub ühtlasi ka tõotuseks mida antakse edasi põlvest põlve.
Ja see kes tuleb toob Jumala ligiolu inimeste juurde inimese kujus - see on Immaanuel.
Kristlaste jaoks on see üks suuri jõulutekste, mida tsiteerib ka Matteus ja mis ülivõimsalt täitub Jeesuse sünniga. Tagasi Ahase aegades on see tõotus kaetud hoiatuse varjuga - oht on tulemas. Kuigi mitte naabrite juurest vaid hoopis niinimetatud “liitlaselt” - tõusvalt superriigilt Assüürialt. Ja see saab olema hoopis teistmoodi katsumus (s 17)!
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair