Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 9: 37-50
Jeesus tervendab langetõbise poisi37Ja kohe järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk.
38Ja ennäe, üks mees rahvahulgast hüüdis: "Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!
39Ja vaata, vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkitselt, ja vaim raputab teda, nii et poiss ajab vahtu suust, ja teda murdes taandub see temast väga tõrksalt.
40Ja ma palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud."
41Aga Jeesus vastas: "Oh, uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema ja kannatama teiega? Too oma poeg siia!"
42Kui poiss oli alles lähenemas, paiskas kuri vaim ta maha ja raputas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis ta isale tagasi.
43Ja kõik hämmastusid Jumala suurusest. Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:Jeesus kuulutab teist korda ette oma surma ja ülestõusmist44"Pidage meeles need sõnad: Inimese Poeg antakse inimeste kätte!"
45Aga neile jäi see ütlus arusaamatuks ja see oli varjule pandud nende eest, et nad seda ei mõistaks, ent nad kartsid Jeesuselt küsida seletust selle kohta.Kes on suurim?46Jüngrite seas aga sündis arutlus, kes küll nendest peaks olema suurim.
47Ent Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma
48ja ütles neile: "Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur."Kes ei ole vastu, on poolt49Siis Johannes hakkas rääkima: "Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja püüdsime teda keelata, sest ta ei järgne meile."
50Aga Jeesus ütles talle: "Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!"
Pole raske mõista ja ka jagada seda masendust, mida Jeesus võis kogeda jüngrite aegluse pärast (Mk 6:52; 8:12) - ometi oleme ise pigem jüngrite kui Jeesuse “kingades”. Oleme süstematiseerinud oma teoloogia (või vähemalt arvame nii), kaasahaaratud ülistuse väest - ja siis oleme korraga silmitsi inimliku häda ning vajadusega, mida me ei suuda täita.
Jeesus nimetab taolise läbikukkumise põhjuseks vähest usku. Nagu oleme juba näinud, oleks lihtsameelne arvata, et rohkema usu korral sünniks meile kõik nii nagu soovime; aga sellest hoolimata peame vastama küsimusele - kui meil tõesti oleks rohkem usku, kas siis näeksime enam Jumala Vaimu tegutsemas? Matteus lisab selle Jeesuse kommentaari usu kohta otsekui väikese sinepiseemne (Mt 17:20); Markus teeb väga selgeks, et palvet on ka vaja (Mk 9;28,29) Teenimine nõuab kõrgetasemelist pühendumist.
Selle kõige taustal on järgmine stseen veelgi rohkem segadusttekitav. Peale taolist alandavat läbikukkumist, Jeesuse manitsus kõrvus kajamas, on üllatav, et jüngritel tuleb üldse mõttesse hakata vaidlema oma tähtsusjärjekorra üle! Järelemõeldes, aga tunudb, et see on inimesele täiesti omane kogemus. Siinkohal võiks korraks peatuda ning isegi järele mõelda, kuidas on tegelik olukord isikliku positsiooni-ihaldusega, asetades end korraks lapse staatutsesse (s 47) ja meelde tuletades, et jumalariik antakse neile, kes seda ei eelda (Lk 18:17).
Neile, kel on madal enesehinnang, annab Jeesus kutse astuda kõrgemale kohale (Lk 14:7-11); teistele, kes endast liiga palju peavad, pakub Ta lapse eeskuju.
Seesama mudel hoiatab meid ka erilisuse eest (s 49,50). Loomuomaselt oleme valmis püstitama barjääre selleks, et eemal hoida nood ebamugavad inimesed, kes ei vaata ega tee asju nii nagu meie - ometi soovib Jeesus, et annaksime au kõigele, mida on tehtud Tema nimel, kooskõlas Tema missiooniga ja olemusega.
Selle kommentaari autor: John Grayston