Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 5
Palve Jumala kaitse saamiseks1Laulujuhatajale: vilepillidel mängida; Taaveti laul.
2Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist!
3Kuule mu appihüüdu, mu kuningas ja mu Jumal, sest sinu poole ma palvetan!
4Issand, sa kuuled vara mu häält, vara ma valmistun sinule ja olen valvel.
5Sest sina ei ole Jumal, kellel on hea meel õelusest; paha ei või olla sinu külaliseks.
6Hooplejad ei astu su silma ette, sa vihkad kõiki, kes nurjatust teevad.
7Sina hukkad vale rääkijad; verejanulised ja kavalad on jäledad Issandale.
8Aga mina lähen su kotta sinu suurest heldusest ja kummardan su püha templi poole sinu kartuses.
9Issand, juhata mind oma õigluses mu vihameeste pärast, tasanda oma tee minu ees!
10Sest nende suus ei ole midagi kindlat, nende südames on hukatus, nende kurk on avatud haud ja libe on nende keel.
11Mõista nad süüdi, Jumal! Nad langegu oma sepitsuste tõttu; nende üleastumiste hulga pärast lükka nad ära, sest nad on sinule vastu hakanud!
12Aga rõõmsad olgu kõik, kes sinu juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad, sest et sina kaitsed neid; ja ilutsegu sinus need, kes armastavad sinu nime!
13Sest sina, Issand, õnnistad õiget; sa ehid teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga.
Kuigi paljud määrused reguleerisid pühade tähistamist ning pühasid päevi Iisraeli rahva jaoks, siis oli vähe selliseid määrusi, mis puudutasid nende tähistamiste ja teenistustega kaasnevaid vaimulikke küsimusi. Selles osas on tänane psalm erinev, sest ei jäta mingit kahtlust, millise südame ja suhtumisega peaksid inimesed Jumalale liginema - kas siis meenutades midagi või andes Talle tänu. Tegelikult peaksid need hoiakud iseloomustama meie kõikide jumalateenimist - eeldab ju Jumala kummardamine alandumist ning sõltumist, tunnistamist, et vajame ja palume Jumalalt abi (s 1-3).
Psalmis on suur vahe neil, kes liginevad Jumalale sellisel viisil, ning neil kes ei tule nii. Esimesed tulevad aupaklikkusega, palves Jumala ette kummardudes; teised aga täis uhkust, valmisolekuta tunnistada oma süüd, siiski arvates, et võivad ikkagi Jumala ees seista. Psalmist näeb, et nood viimased, hoolimata nende ülevoolavast enesekindlusest, petavad tegelikult iseendid. Nende poolt teostatud vägivald, pettused ja truudusetus ei jäta neile mingit kohta Jumala kummardajate seas (s 5,9). Jumal näeb nende südame seisukorda ning ei aktsepteeri kurjust ega pettust.
Sama kirjeldus võiks sobida ka rahvahulkadele, kes Jeesuse ümber tunglesid ja kellest lugesime möödunud nädala evangeeliumi tekstides - seal olid need, kes Jeesuse sõnumile reageerisid alandlikkuses ja aupaklikkuses, ja olid teised, kelle vastus oli täis ülbust, viha ja õelust.
Inimesed, keda tõde tegelikult ei huvita, on ohtlikud; nende süda on täis hävitust. Ebaõiglus ja julmus mis on läbi ajaloo saatnud taolisi inimesi, on tänapäevalgi laiutamas meie keskel sama võimukalt, kui seda kirjeldab psalmist. Ometi palub ta ka, et Jumal ise võtaks taolised inimesed vastutusele, ning õnnistaks kõiki neid, kes Teda usaldavad.
Me peame oskama leida Temas oma pelgupaiga. Sest viimselt ei ole meil mingit muud kaitset peale Jumala õiguse ning seaduste, mille aluseks on Tema õiglus ja tõde.
Selle kommentaari autor: Elaine Sotrkey