Loe läbi alltoodud kirjakoht: Luuka 12:22-34
Rikkusest ja muretsemisest22Aga Jeesus ütles jüngritele: "Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
23sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
24Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
25Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
26Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
27Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
28Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
29Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
30sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
31Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
32Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
33Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
34sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
Ma kirjutan seda kommentaari tagasiteel matustelt, kuhu 250 inimest oli kogunenud ära saatma 25-aastast meest, Londoni Teoloogiakooli õpilast, kes oli veoauto alla jäänud ja kohapeal surma saanud. Ta oli olnud pühendunud kristlane, ilus ja noor inimene, kelle elu oli täis viljakat kristlikku teenimistööd. Kuidas me küll oleksime tahtnud lisada ta elule veel ühe tunnikese - rääkimata aastast või aastakümnest.
Kui juhtuvad niisugused asjad, võime muutuda murelikuks. Mõtleme endamisi, et peame tegeme kõik, et niisugust asja meiega ei juhtuks, üritame kasutusele võtta üha paremaid ja kindlamaid turvameetmeid. Aga Jeesuse mõtted juhivad meid teise suunda.Kui muretsemine ei saa meie elu tunnikestki pikendada, milleks peaksime siis muretsema ülejäänu pärast? Ta rõhutab meie väärtust Jumala silmis - oleme palju väärtuslikumad kui linnud taeva all, keda Ta toidab, ja lilled, mis täna on ja homme kaovad. Jumal kindlasti toidab ja riietab meid, kellest Ta niimoodi rõõmu tunneb.
Aga mida arvata sellest 25-aastasest tudengist? Jumala rõõm meie üle ulatub palju kaugemale kui siin-ja-praegu maine elu: "Ära karda, pisike karjuke, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik" (s 32). Oleme kuninglikud Tema silmis ja ette nähtud valitsema koos Kristusega, kui Inimese Poeg tuleb ja see maailm muudetakse Jumala kuningriigi sarnaseks. Vahepeal aga, ütleb Jeesus, otsige kuningriiki (s 31), usaldage oma Isa (s 32), kinkige ära oma vara (s 33) ja asetage oma süda taevasse (s 33).
Selle kommentaari autor: Steve Motyer