Tänane psalm on üle ujutatud Taaveti tänulaulust, selle keskmes aga Jumala loomuomane pühadus ( s 2) ning kuuldud palvete muutev vägi Taaveti elus (s3). Alguses mainitud „jumalate “ all psalmis, tuleks aga mõelda taevaseid olendeid. Kas meie kiitus, meie vaimulik kummardus ulatub taevastesse sfääridesse, puudutama sealset auhiilgust ning samas hõlmab ka elu siin maa peal? Vaata ringi, vaata üles – märka Jumala kätetöö taevaseid elemente siin inimeste keskel ja too Talle tänu! Kommentaatorite sõnul kirjutas Taavet selle laulu peale seda kui Seaduselaegas oli toodud Jeruusalemma ning Taaveti poolt püstitatud pühamusse asetatud.

 Salmis 8 nimetatud „sinu käte töö“ viitab Jumala tööle nii rahva ühendamisel kui ka Taaveti kujundamisel „meheks Jumala enese südame järgi“. Ka meie näeme siin neid taevase elu välgatusi, esile kerkimas kiituses ja ülistuses ( s 1-3), misjonaarses innukuses ( s 4-5) ning igatsuses jõuda õigluseni igas olukorras ( s 6-7). Oma kiituslaulu tasakaalustab Taavet laulu asetatud palvega Jumala poole mitte maha jätta ega hüljata tööd mida Jumal on alustanud.

Kuidas on meiega?  Ehk saame liigagi sageli hõivatud isiklikest plaanidest ning eelistustest ega luba Jumala ustavusel tuua seda taevast tasakaalu ja ulatust ei oma loomusesse ega ka teenimistöösse? Võime ju olla suurepärased ülistusjuhid, jutlustajad ja pastoraalsed hoolekandjad, kuid kuidas on lood meie sotsiaalse südametunnistuse, misjonaarse visiooni või isikliku pühitsuseluga?