Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4: 1-26
Jeesus kõneleb Samaaria naisega1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: "Anna mulle juua!"
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
9Siis Samaaria naine ütles talle: "Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?" Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
10Jeesus vastas: "Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett."
11Naine ütles talle: "Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle "elava vee"?
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?"
13Jeesus kostis: "Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks."
15Naine ütles talle: "Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!"
16Jeesus ütles talle: "Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!"
17Naine vastas: "Mul ei ole meest." Jeesus ütles talle: "Sul on õigus, kui sa ütled: "Mul ei ole meest",
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud."
19Naine ütles temale: "Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama."
Johannese evangeeliumi 4.peatüki kangelanna ei oleks tohtinud Jeesusega üldse kokku saada vähemalt kolmel põhjusel: ta oli naine, ta oli samaarlanna ning ta oli “halb”. Ühiskonnas, kus nii abielu kui lahutus oli mehe initsitaiiv ja eesõigus, oli teda ärapõlatud viiel korral, ning viimaks oli ta leidnud koha kellegi juures, kes tarvitas teda seadusevastaselt. Taolistes olukordades nii tol ajal, kuid ka nüüd - on naine see, keda süüdistatakse. Tema toob häbi oma perekonnale, ning teda välditakse kui isikut, kes on kuri või toob halba õnne. Mitte ükski religioosse ameti kandja ei lävi temasugustega, sest eelkõige nemad peavad demonstreerima ühiskondlikku hukkamõistu hälbiva käitumise suhtes.
Ükskõik, millised küsimused olid naise huulil, leiab tema igatsev süda selles kohtumises kindlalt vastuvõtmist. Jeesuse valmisolek temaga aega veeta on üks kõige eredamaid pilte Jh 3:16-21 tähenduse kohta - see töö, mida Jumal Jeesust siia maa peale tegema saatis ei olnud hukkamõistmine vaid uus elu. Ja kui naine võtab vastu valguse, mis toob esile tema tumedaimad eluseigad, avastab ta mitte ainult selle, Kes on Valgus, vaid ka tagasitee enda kogukonda. Samal kombel kui tolle teise väljatõugatud välismaalase puhul - Iismaeli ema - on just kaev see koht, kus ta kohtub Jumalaga, kes on “nähtav Jumal” (1Ms 16: 13,14).
Nagu ka Nikodeemose puhul, vastab Jeesus naise esimestele lausetele provokatiivse pakkumisega uuest elust (s 10 vrd 3:3). Ja nagu ka Nikodeemos, mõistab naine Jeesuse pakkumist alguses materiaalses vormis, küsides “Kuidas?” (s 11 vrd 3.9). Aga teisiti kui Nikodeemos, reageerib naine edasistele selgitustele, võttes Jeesuse pakkumise vastu, kuigi tõenäoliselt ei saanud ta sellest aru. Jeesus suhtub temasse täie tõsidusega, ning on märkiisväärne, et selles evangeeliumis ei ole need mitte religioossed juhid, vaid just toosama naine, kellele Jeesus esimesena ütleb sõnad: “Mina olen.” (s 26).
Selle kommentaari autor: Ida Glaser