Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 33:13-29
Mooses õnnistab Iisraeli suguharusid13Ja Joosepi kohta ta ütles: „Issand õnnistagu tema maad kastega - parimaga taevast, ja veega sügavusest, mis asub all;
14parimaga, mida päike välja toob, ja parimaga kuude saadustest;
15parimaga ürgseilt mägedelt ja parimaga igavestelt küngastelt,
16maa parima vilja ja küllusega! Selle lembus, kes elas kibuvitsapõõsas, tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
17Ta on oma härja esmasündinu ja tal on uhkust, tema sarved on metshärja sarved: nendega ta kaevleb rahvaid, maailma ääri üheskoos. Need on Efraimi kümned tuhanded, need on Manasse tuhanded.”
18Ja Sebuloni kohta ta ütles: „Ole rõõmus, Sebulon, oma retkedel, ja Issaskar, oma telkides!
19Nad kutsuvad rahvaid mäele, seal ohverdavad nad õigeid ohvreid, sest nad imevad merede ohtrust ja liivasse peidetud varandusi.”
20Ja Gaadi kohta ta ütles: „Kiidetud olgu, kes annab Gaadile avarust! Ta elab nagu lõvi ja kisub lõhki käsivarre ja pealae.
21Ta valis enesele esimese maaosa, sest seal oli valitseja osa. Kui kogunesid rahva peamehed, kehtestas ta Issanda õiguse ja tema seadused Iisraeliga.”
22Ja Daani kohta ta ütles: „Daan on lõvikutsikas, kes Baasanist üles kargab.”
23Ja Naftali kohta ta ütles: „Naftali on rikas lembusest, ta on täidetud Issanda õnnistusega. Tema vallutab lääne ja lõuna.”
24Ja Aaseri kohta ta ütles: „Poegade hulgast olgu õnnistatud Aaser! Tema olgu oma vendade lemmik ja ta kastku oma jalg õlisse!
25Su riivid olgu rauast ja vasest, ja niikaua kui sul on päevi, kestku su jõud!”
26Ükski ei ole nagu Jesuruni Jumal, kes sõidab sulle appi taevas ja pilvedes oma ülevas toreduses.
27Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred. Tema ajas vaenlase su eest ja ütles: „Hävita!”
28Ja Iisrael elab julgesti, Jaakobi allikas on üksinda vilja ja veini maal - tema taevas piserdab alla kastet.
29Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel.”
Moosese valu selle pärast, et ta ei saa näha oma elutöö lõpuleviimist, peab olema suur. Ta on kulutanud oma juhitöös palju spirituaalset ja emotsionaalset energiat. Tema avalikku läbikukkumist (4Ms 20:11–13) ei saa siiski maha vaikida. Jumal näitab seega selgelt ja avalikult, et Ta ei soosi väljakutseid oma pühadusele. Kui Mooses oleks Jumala või oma rahva vastu nurisenud, oleks meil kergem mõista tema saatust. Puuduvad igasugused viited Moosese niisugusele suhtumisele ja see näitab, et ta hoolis Jumalast ja rahvast rohkem kui oma mainest. Ühe Isaac Bashevis Singeri novelli tegelane ütleb, et surmast tugevam ei ole mitte armastus, vaid kuulsus, sest tihti ollakse mures, mida inimesed meist peale surma mõtlevad (A Crown of Feathers and other stories, Penguin, 1979). See ei käi Moosese kohta. Ta hoopis õnnistab inimesi, kes olid põhjustanud talle nii palju muret. Ka meie jumalasarnasuse astet väljendab see, kuidas räägime ja palvetame neist, kelle eest peaksime vastutama.
Jumaliku armastuse väljendus ja rahvaste õnnistamine (s 2, 3) kõlab kokku kogu Viienda Moosese raamatu tooniga. Jumal tahab oma inimeste heaolu, Moosese õnnistused peegeldavad Jumala headust (s 13-16). See kajab sügavalt vastu ka kõikehõlmavatele õnnistustele, mida on tõotatud Kristuses (Rm 8:31, 32; 2Pt 1:3). Meil on kogu varustus, et saaksime elada Jumalaga kooskõlas, võita vaenlased (s 7, 11, 17), puhata turvalislt (s 12, 24, 25), saada osa pärandist (s 20, 23), teha õigeid otsuseid (s 21), ülistada Jumalat (s 10, 19) ja Talle kuuletuda (s 9). Paljud Uue Testamendi kirjad on pühendatud õnnistuste uurimisele, mis me oleme saanud Kristuses, ja palvele nende saamise pärast. Ühiskonnas, kus on nii keeruline oma kohta leida, tuleb meie kindlus teadmisest, kes me oleme (s 29).
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate