Kui vaatad mõnd 1930-või 40 pärit pilti märkad, et on toimunud tähelepanuväärne muutus inimeste riietumisviisis - sh ka peakatete kasutamises. See kõik ei muuda tänase teksit lahtiharutamist esmapilgul kergemaks. Kuigi peamine selle teksitkag seoses toimuv piibliuurijate diskussioon keerleb naisküsimuse ümber, on Pauluse lähtekohaks hoopiski mehed. Arvestades seda, mida Paulus mõlema soo puhul ütleb pea katmise kohta, tekib küsimus, kas meie kaasajal toimime sõnakuulmatult? Või pole öeldu tähendus nii oluline meile kui esmapilgul tundub?

Hoolimata isiklikust kogemusest juudina, annab Paulus meestele käsu mitte katta oma pead palvetamiseks (s 4), eesmärgiga tunnustada Kristuse peaks olemist ning olla kooskõlas kohaliku kultuuriga (s 3). Kuigi ei ole ühest selgust selles, kuidas inimesed riietusid tolle aja Korintoses, võib siiski oletada, et naiste puhul oli kaetud pea austuväärsuse märgiks, võibolla aga isegi peamiseks sooliseks eraldusmärgiks. Siis ei ole ka imekspandav, et Paulu käsib naistel olla kaetud peaga (s 6) - sest vastasel juhul oleks neid peetud ebaväärikaiks. Kuigi nimetatud lõiku on keeruline ja vastuoluline mõista, esitab see väljakutse ka meie kaasaja vaba riietumisstiili kultuuris küsida  - millisel viisil riietumine võiks olla Jumalale meelepärane.

Pauluse radikaalne õpetus aga läheb veelgi kaugemale. Selleasemel, et hoida naisi parajas kauguses eemal - nagu oli sünagoogide praktika - lubab Paulus neil nii palvetada kui ka prohveteerida avaliku jumalateenistuse käigus (s 5)! Ja mitte ainult seda - Kristuse on nii mehed kui naised tõeliselt sõlutmatud (s 11, 12). Mil määral ja viisil peegeldub meie arusaamine soorollidest Kristuses meie elus - kas vastandudes või sulandudes kaasaegse kultuuriga?