Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 11:17-34
Püha õhtusöömaaja korrast17Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
18Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
19Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
20Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
21sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
22Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
23Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
24tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!”
25Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”
26Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
27Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
28Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
29Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
30Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
31Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
32kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
33Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
34Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.
Kas poleks imeline näha algkogudust päriselt tegutsemas? Võibolla, kuid tänases tekstis antakse meile (sageli idealiseeritud) algkogudusest veel üks pilt, ning see pole eriti kena. See pilt on sedavõrd inetu, et Paulus kasutab üsna lõikavaid sõnu iseloomustades nende kokkusaamist ( s 17). See, mida nad nimetasid Issanda õhtusöömaajaks, oli aeg, mil nende lõhenemised - nii sotsiaalsed kui ka suhtumised - tõusid eriliselt esile (s 18,21,22). Vähemalt selles osas on nad küll näiteks, kuidas mitte käituda.
Eelnevas tekstis esitati meile väljakutse näha teoloogilisest vaatepunktist ka seda kuidas riietume ning välja näeme. Täna loeme, et ka söömisel võib olla teoloogiline tähendus. Kogunemine mis oleks pidanud keskenduma koguduse ühtsuse väljendamisele, tõi selle asemel esile nende lahknemised. Just see, et tegu on Issanda õhtusöömaajaga muudab selle ühendavaks eineks. Sedavõrd eriliseks, et Issanda enda poolt anti kogudusele selleks erilised juhised (s 23). Need teod ja asjad, mida Paulus hukka mõistis tulid peamiselt sellest, et inimesed olid enesekesksed.
Tegelikult on see õhtusöömaaeg seatud just enesekesksusele vastanduvaks. Selle eesmärgiks on aidata meil meeles pidada Issandat Jeesust (s 24,25) ja Tema ohvrit. Ja kui selle raames üldse mõelda mingile enesele keskendumisele, siis saab see kõne alla tulla vaid enesevaatlusena pattude suhtes (s 28).
Kas meie võiksime vaadata korintlaste eskimusele kerges enesega rahulolemise hõõguses? Ilmselt mitte, sest ka meie ei pruugi jääda puutumata kalduvusest suhtuda Issanda õhtusöömaaja lauda kui enda omasse. Liigagi sageli, ka veel tänapäeval, on see lõhenemiste esieltulemise paigaks, kasvõi näiteks siis, kui tekivad eriarvamused selles osas, keda selle laua äärde tohiks lubada. Pole sugugi kerge säilitada ühtsust, andes samas ruumi ka eriarvamustele. Ja siin võib osutuda keskseks Pauluse käsk ise enese üle kohut mõista selleks, et vältida Jumala kohtumõistmist (s 31). Sest kui me ei suuda elada ja käituda õigesti Issanda laua ümber, mis lootust on meil siis suuta seda maailmas?
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams