Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 28:17-29
Hoiatus ja tõotus Jeruusalemmale17Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks. Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse.
18Teie leping surmaga lõpeb ja teie liit põrguhauaga ei püsi: kui uputusetulv teist üle käib, muutute selle tallermaaks.
19Alati, kui see üle käib, haarab see teid, sest see tuleb igal hommikul, päeval ja ööl, ja ilmutuse mõistmine muutub lausa hirmuks.
20Sest voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas.
21Sest nagu Peratsimi mäel tõuseb Issand; ta vihastab nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd - hämmastav on tema töö! - ja et toimetada oma tegu - võõristav on tema tegu.
22Nüüd aga ärge enam hoobelge, et teie kütked jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Jumalalt, vägede Issandalt, otsusest ja hävitusest, mis tabab kogu maad.
Näide põllumehest ja lõikusest23Kuulatage ja kuulge mu häält, pange tähele ja kuulge mu kõnet!
24Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad?
25Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning äärele okasnisu?
26Nõnda on temale juhatatud õige viis, tema Jumal õpetab teda.
27Tilli ju ei peksta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga.
28Leivavili jahvatatakse peeneks, aga iial ei peksta seda lõpmata: pannakse liikuma oma vankriratas ja hobused, aga seda ei peksta puruks.
29Ka see on tulnud vägede Issandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur.
Heebreakeelne hüüatus “Hoy!” (kahjuks, paraku või häda) alustab järgnevat nelja peatükki, ning neis väljenduvat šokki, üllatust, leina ja kohtumõistmist ( Js 28:1). Ka Jeesus kasutas väljendit “häda”, riieldes enesega rahulolijatega, eriti aga taoliste vaimulike juhtidega (Mt 11:20-24). Nii peaksime ka meie kogema neid tekste lugedes, et juhtunud on midagi ootamatut.
Jesaja kaasaegsete keskel valitsenud arusaamine, et “kõik on hästi” saab korraga kõigutatud. Peatükk (mida on ka keeruline tõlgendada), algab hukatuse saabumise kuulutustega põhja kuningriigile (Js 28:1-4; Eefraim - mis oli teine nimi Iisraelile - hävitati aastal 722 eKR), jätkudes hukkamõistuga preestrite ning prohvetite üle, kes on liiga purjus et üldse midagi kuulutada (Js 28:7-13). Sellele järgneb aga detailne süüdistus (s 14-22) Jeruusalemma juhtide vastu, kes on teinud “lepingu surmaga” - viidates nende hävitusttoovale liidule Egiptusega Assüüria vastu (Js 28:15). Peatüki viimane osa (s 23-29) rõhutab aga igituttavat sõnumit kündmise, istutamise ja lõikuse tsüklist, viidates patu vältimatuile tagajärjgedele.
Kuigi keerukas, on Jesaja sõnumi sisu tema kuulajaile vägagi selge. Nad peavad ärkama ja hakkama nägema ohtu. Juhtide valed saavad paljastatud. Jumal hakkab paika panema vundamendi aluskivi (s 16), standardit, mille alusel mõõdetakse kõikide sõnu ja tegusid, olgu tegu siis poliitiliste liitude, üksikisiku ebamoraalsete tegude või ebajumalateenimisega. Samamoodi kui mõisteti kohut ja hävitati vilistid (2Sm 5:17-25), tõuseb Jumal nüüd omaenda rahva vastu nende omal maal (s 22).
Siioni teoloogia pakkus Jumala rahvale suurt julgustust ja lohutust, nii nagu praegu pakub meile kristlik usk. Aga samamoodi kui nemad, võime ka meie muganduda enesega rahulolusse ja enesõigusesse eeldades, et Jumala soosing ja kaitse jääb alati meiega - isegi siis kui astume hukatuslikku liitu ( läheme kaasa) materialismi, amoraalsuse ja teiste rõhumisega. Tõde on see et me elame maailmas, mis juba on kohtumõistmise all, sest oleme kuritarvitanud keskkonda, mitte hoolinud väheosalistest ning oleme jäänud mugavaiks ebaõiglusega kõrvu elades.
Selle kommentaari autor: Richard Harvey