Loe läbi alltoodud kirjakoht: Fl 2:5 -11
Hümn Kristusele5Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
6kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
7vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
8Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
9Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
10et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
11ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.
Selle kommentaari kirjutamise ajal, on Briti meedias saanud peatähelepanu kummaline nõudmine, mille on esitanud mõned Briti parlamendi liikmed. Ühe küsitluse tulemuste järgi on peaaegu 2/3 rahvastikust arvamusel, et enamike valitsusjuhtide motiiviks on isiklikud huvid. Kurb ja ebaõiglane asja juures on see, et süüdiolev vähemus on rikkunud enamiku reputatsiooni. Kogu lugu tervikuna aga tõendab psühholoogide teooriat, mille kohaselt isiklik kasusaamine on ainuke toimiv eetiline printsiip.
Pauluse jaoks on ainus tõeline eetiline printsiip otse vastupidine! Meil tuleb eelkõige silmas pidada teiste huve, mitte aga enda omi ( Fl 2:4). Parim näide selle printsiibi kohta on Jeesuse elu. Ja kui Paulus avab meile kõiki vaateid selle kohta, kuidas Kristuse loos (s 6-11) saab ilmsiks Tema alandlikkus, sõnastab ta ühtlasi mõned, kõige ülevamad teoloogilised tõed läbi aegade. Meeldejääva poeetilise järgnevusena, rivistab Paulus Kristuse pre-eksistentsi, lihakssaamise, kuulekuse, surma, ülestõusmise ja taevamineku. Ja teeb eseda eesmärgiga muuta arusaadavaksa tõdemus, et Kristuses “olemine” tähendab Kristuse “jäljendamist”. Terve (tervise juures olev) teoloogia on alati ka praktiline!
Paulus õhutab meid nägema enda olukorda hoopis teistsuguse, alternatiivse loo valguses, kui maailm seda tavaliselt pakub. Ühiskond võib olla kujundatud inimeste võimuiha, kindlalt rajatud enesehuvi ning individualistliku enesekehtestamise toel, kuid Piibel hoiatab, et enesehuvile rajatud ühiskonnad varisevad reeglina kokku. Piiblist näeme, et Jumala poolt antud ühiskondlik ideaal inimestele on armastada oma ligimest, ning see kinnitab meile, et toosama ideaal saab ühel päeval ka täielikult realiseeritud. Sel päeval on Tema, kes on täiuslikult täitnud kõiki kümne käsu nõudeid, tunnustatud kõigi poolt kui Issand (s 11). Seniks aga tuleb meil seda ideaali nähtavaks teha enda ja oma koguduste elu ja toimimise varal. Kuidas oleme vastanud sellele kutsumisele?
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald