Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:43-52
Jeesus vangistatakse43Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: „See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!”
45Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: „Rabi!” ja andis talle suud.
46Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48Ja Jeesus hakkas neile rääkima: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!”
50Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.
51Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
Juudas tervitas Jeesust austuse märgiga, milles ei olnud tegelikult kübetki austust. Sellele järgnes põgus rüselus ja siis oli Jeesus üksi, keset oma vaenlasi. “Kõik põgenesid, jättes ta maha. “ (s 50), kaasaarvatud kõrvalseisjad ning üks noor mees - eriti aga tema üksteist jüngrit. Üks evangeeliumi jutustuste kõige erakordsemaid ning järjekindlamaid jooni, mis lähtub jüngrite eneste tunnistustest, on nende endi portree visandamine, milles neid kujutatakse pikaldase taibu, liiga enesekindlate ning nõrkadena. (Seda märkust siin tuleb vaadelda kogu Uue Testamendi jutustuse kontekstis, sest needsamad inimesed - eriti aga Peetrus - annavad mõned nädalad hiljem väga julge ja jätkuva avaliku tunnistuse Jeesusest). Nood üksteist soovisid, et me teaksime - see oli Jumala arm ning vägi mis neid muutis.
Tegu polnud lootusetu hulgaga. Jeesus ise valis nad, nii nagu Ta on valinud ka meid. Juuda kahepalgelisus ning öine, mõõkade ja nuiade kaasabil toimetatud arreteerimine (s 43) oli kaugelt argpükslikum ettevõtmine. Hoolimata oma lubadustest ning kergest mõõgaviibutamisest, ei oleks jüngrid siin palju ära teha saanudki. Polnud nende võimuses muuta füüsilisi tingimusi, arvestades, et vaimsel tasandil oli töö ristil see, mille Jeesus üksi pidi ära tegema. Jumala eesmärk, vahendatud Pühakirja kaudu, sai täidetud. Jumala plaan ei sõltu iialgi meie edukusest.
Uus Testament ütleb väga selgelt, et see oli jüngrite kohtumine ülestõusnud Jeesusega ning hiljem Püha Vaimu väljavalamine, mis muutis jüngrid nii efektiivseteks tunnistajateks. Viljakas ja ustav jüngerlus ei sõltu niivõrd kaasasündinud iselomu tugevusest, vaid pigem Jumalast sõltumisest ning Püha Vaimuga kohtumisest ja täitumisest. Jeesus suudab muuta ka argpüksid märtriteks, kuid palju sagedamini võtab Ta tavalisi, mõistlikke, arusaajaid ning kompetentseid inimesi ning õpetab neile et selleks, et teenimises püsima jääda, tuleb neil õppida usaldama Tema väge, mitte aga endi kompetentsi.
Selle kommentaari autor: Graham Cray