Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Pt 4:1-11
Kristlase elust ja kannatusest1Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast,
2nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi.
3Sest te olete minevikus küllalt palju aega mööda saatnud paganate tahtmist täites, elades kõlvatuses, himudes, purjutamises, prassimistes, joomingutes ja sündsusetutes ebajumalateenistustes.
4Just seepärast nad võõrastavad, et te nendega ei jookse kaasa sellesama ulaelu voolus ja teotavad teid,
5nemad, kes peavad aru andma sellele, kes on juba valmis tulema kohut mõistma elavate ja surnute üle.
6Sest just selleks on ka surnutele kuulutatud evangeeliumi, et nende üle mõistetaks kohut küll nagu inimeste üle lihas, aga nad elaksid vaimus nagu Jumal.
7Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
8Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest „armastus katab kinni pattude hulga”.
9Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
10Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
11Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Kord intervjueerisin noort diplomandi kristliku organisatsiooni töövestlusel. Kui küsisin, miks on ta just sellest tööst huvitatud, vastas ta: “ Mulle meeldib reisida ringi Euroopas, ning omada majanduslikku kindlustatust”. Peale vastaja naiivsuse peegeldas see küsimus ka ellusuhtumist, mis läheb vastuollu Kristuse kutsumisega.
Mille nimel me siis elame? Peetrus ei jäta kahtlust, et kristlase elu ei tohi olla keskendunud talle enesele, vaid Jumala tahte täitmisele. Kannatusel on omad eelised, see sunnib meid veel täpsemalt keskenduda olulisele- mille nimel me elame, millised on eesmärgid ning meie motivatsioon?
Kristuse meelsuse võtmine tähendab alistumist Isa eesmärkidele, vaatmata tagajärgedele, mida see kaasa toob. Enamasti tähendab see kontrakultuurilist toimimist ning põhjustab kaasaegsete pilkeid (s 4), sellest hoolimata peame olema otsustavad, et jätame vana eluviisi ning elame selleks, et täita “Jumala tahet” (s 2).
Et jumalasuunalisust veel jõulisemalt rõhutada, viitab Peetrus meie kristlikule teenimisele mitmel erineval ja praktilisel viisil. Jah, me kasutame oma ande teiste teenimiseks, kuid seda tuleb teha alati teadvustades Jumalat kui andjat.
- Peame rakendama oma ande kui “Jumala armu head majapidajad “ (s 10)
- Kui kõneleme, siis tuleb kõneleda Jumala sõna
- Igasuguses teenimises peame toimima Jumala jõus.
- Kogu meie teenimine peab austama Jumalat (s 11).
Selline suhtumine peaks valitsema me elu igas aspektis “…. nii et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu” (s 11)
Juhul kui mõni mittekristlane kujutleb, et ta võiks elada Jumalast mitte hoolides, hoiatab Peetrus, et meil kõigil on vastutus Jumala ees (s 5). Tõelised järgijad ei pea tulevase kohtumõistmise ees hirmu tundma, aga see peab aitama meil oma mõtlemist fokusseerida (s 7) ning tugevdama sisemist otsust elada Jumalale.
Selle kommentaari autor: Jonathan Lamb