Pauluse eelmine kurvastav külastus ( 2:1) ja südamevaluga kirjutatud kiri ( 2:4) on puuduvad killud pildist, mis kirjeldavad tema  suhet Korintose kogudusega. Me ei tea sellest just palju, aga on ilmne, et need mõjutasid Pauluse otsust, mitte minna sinna enne selle kirja kirjutamist, mida me praegu loeme. Ilmselgelt olid seal koguduses toimunud asjad põhjustanud palju kurbust (2:5). Paulus säästis neid nö distsiplineerivast külastusest, et anda neile võimalus ise oma asjad korda seada ja lahendused leida (1:23,24).

Paulus oli teadlik sellest, et korralekutsumine võib kergesti viia meeleheiteni. Mõnikord aga peab tõeline armastus karm olema. Tuleb tunda kurbust oma tegude tagajärgedest ja meeleparandus peab olema tõeline. Kuid sama oluline on ära tunda, millal anda andeks ja millal julgustada, et inimene võiks uuesti alustada (s 7). Paulus oli väga tark ja elukogenud pastor! Hingevaenlane on tihti vaevu hoomatav ja väga vilunud. Üks viis, kuidas õõnestada vaimulikku kasvu, on öelda, et armastus tähendab mitte kunagi vastanduda ei iseenda ega teiste vastuvõetamatu käitumisega ja kõik sellised asjad pühitakse „vastutulelikkuse“ vaiba alla! Teine saatana salajane plaan (s 11) on viia meid sügavasse kahetsusse ja lootusetusesse, kus puudub igasugune võimalus leida andestust ja armastust. Meil, kristlastel, on palju õppida, et leida tasakaal korralekutsuva karmi armastuse ja kristliku andestava armastuse vahel (s 10).