Mõtle hetkeks oma keha peale. "Väline inimene" on "Püha Vaimu tempel" ja seetõttu väärt hoolitsust. Ajutiselt on see sinu koduks, aga lugu ei lõpe siin.Inimeksistentsil on kaks dimensiooni. Esimest elame oma praeguses inimkehas, mille rakkude hävinemine algas juba sündimise päeval (s 1, 4). See on ettevalmistav tee teiseks - tõeliseks ja lõppematuks eluks, mille Jumal on meile määranud. Seal on vabadus hävituse ja surma seadusest.Millist tõestusmaterjali meil on? Kuidas võime teada, et pärast meie surma ja matuseid kõik ei lõpe? Esimene tõestus on fakt, et Issand Jeesus Kristus tuli kõrgemast dimensioonist alla maa peale, Ta "riietus" ajutise inimihuga, mis hävitati ristil, ja seejärel äratati Ta uuesti ellu aulises taevareaalsuse ülestõusmiskehas. Ja nagu sellest veel ei piisaks, on meie sees garantiina Jumala Vaim. Seega pole ka meie ainult maiseks eluks loodud, vaid meie ülim saatus kuulub kõrgemale tasandile.Ühel hauakivil oli kiri:"Siin puhkab ateist. Ta on pidulikult riides, aga minna pole kuhugi." Pole kahtlustki, et isik seal all teab seda nüüdseks! Milliseks kontrastiks eelnevale on Pauluse visiooni kinnitav selgus - ta teab, kuhu ta suundub (s 1). Need on rändaja rõõmsad sammud teekonnal koju (s 2,4), mitte ilma sihita astumised. Eesmärgiks on tuua rõõmu Temale, kes ootab teelist ja võtab ta vastu südamliku embusega. Nii Pauluse, kirja saajate korintlaste, kui ka meie jaoks on embuses ka kohtuotsus. See pole otsus, mis mõõdaks teekonna lõpuhetke. Pigem on meie usk Kristusesse meie Issanda määrus, mis meid kogu teekonna suunab.