Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 12:1-21
Paulus kiitleb Jumala armust1Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tahan ma tulla nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde.
2Ma tean ühte inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest- kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, seda ma ei tea, Jumal teab - tõmmati kolmanda taevani.
3Ja ma tean, et sama inimest - kas ta oli ihus või ihust lahus, seda ma ei tea, Jumal teab -
4tõmmati paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida.
5Selle inimese üle ma kiitlen, iseenesest ei kiitle ma aga muu kui nõtruse üle.
6Jah, kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma loobun sellest, et mõni ei arvaks minust enamat, kui ta mind näeb olevat või mida ta minult kuuleb,
7ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.
8Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.
9Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.
10Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.
Paulus on valmis tulema Korintosesse11Ma olen läinud rumalaks, teie olete mind selleks sundinud. Teil tulnuks mind soovitada, sest mul ei puudu midagi, mis on neil „võrratuil apostleil”, ehk ma küll ei ole midagi.
12Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.
13Jah, mille muu poolest teie olete olnud teistest kogudustest alamad kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle andeks see süü!
14Vaata, ma olen valmis kolmandat korda tulema teie juurde ja ei kavatse olla teile koormaks, sest ma ei otsi teie oma, vaid teid endid. Ei ole ju lastel vaja koguda vanematele varandust, vaid vanematel lastele.
15Aga ma teen meeleldi kulu ja kulutan iseennast teie hingede heaks. Kui mina teid rohkem armastan, kas siis mind tuleb armastada vähem?
16Aga olgu pealegi, mina ei ole teid koormanud, kuid „olles kelm, olen teid kavalusega kätte saanud”.
17Kas ma olen teid petnud kellegi kaudu, keda ma teie juurde läkitasin?
18Ma julgustasin Tiitust ja saatsin temaga kaasa ühe venna. Kas Tiitus on teid petnud? Eks me ole käinud ühesuguses vaimus? Eks ka samades jälgedes?
19Teie ehk arvate juba ammu, et me õigustame iseendid. Ent meie räägime Kristuses Jumala ees ja seda kõike, armsad, teie ehitamiseks.
20Ma ju kardan, et ma tulles ei leia teid niisugustena, nagu tahan, ja teie leiate minu niisugusena, nagu teie ei taha. Ma kardan, et vahest on teie seas riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, keelepeksu, salanõusid, hooplemist, korralagedust;
Super-apostlitele meeldis kiidelda oma vaimulike kgemuste ning ilmutustega. Korintose kogudusele see meeldis, sest eriliselt rõhutati seal vaimulike ande. Paljuga sellest nõustus ka Paulus. Ta rääkis keeltes rohkem kui ükski neist, rakendas teenimist “imede, vägevate tegude ja tunnustähtedega” ning pidas seda kõike tõelise apostli käekirjaks (s 12), aga ta käsitles kõiki neid kui teenimisande, mis pidid aitama evangeeliumi kuulutamisel ning kogudue ülesehitamisel. Paulus ei teinud neist asjadest vaimuliku küpsuse tunnusmärke või võrdlusbaasi, millelt uhkeldada.
Üsna vastumeelselt mainb ta ka oma erakordset vaimulikku kogemust. Kuigi umbisikuliselt, räägib ta siiski endast jagades 14 aastat tagasi saadud kogemust. Tema vastumeelsus on tähelepanuväärne. Ta jagab vaid põgusat ülevaadet tervest kogemusest, sest midagi muud ei jää üle. Samas mainib ta, et ei saagi palju rohkem sellest rääkida, ning et erakordse usulise kogemuse teine külg on oht saada petetud. See kõik vastandub tugevalt super-apostlite esitlusele Pauluse päevil, kuid ka kaasajal, kus iga väiksemgi asi muudetakse avalikuks tunnistuseks väitega “Jumal on öelnud..”
Just selles kontekstis hakkab Paulus kiitlema ühest enda järjekindlast palvest, mis ei ole saanud sellist vastust nagu ta on igatsenud. Meile ei öelda, mis see “vai ihus” tegelikult oli - vaid seda, et saatan ründas teda selle kaudu. See võis olla füüsiline või psühholoogiline asi. See võis olla järjepidev Pauluse töö õõnestamine tema vastaste poolt või veel midagi muud. Meile pole ette nähtud seda täpsemalt teada. Aga Jumal oli Paulusele öelnud, et Talle ei ole see liiga suur asi; ning et Paulusele ei ole vaja, et see asi kaoks, vaid ainus, mida Paulus vajab, on Jumala arm.
Jumala vägi puhkab nende peal, kes usaldavad Jumalat oma nõtruses. Samamoodi kui ei eksisteeri kristlust ilma ristita, ei saa olla ka probleemidevaba kristlust. Inimese nõtrus ja Jumala vägi kuulvad kokku.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate