Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 65:1-16
Jumala kohus on õiglane1Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: „Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”
2Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea,
3rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades,
4kes istub haudades ja ööbib kaljulõhedes, kes sööb sealiha ja kellel on astjais roisklihaleem,
5kes ütleb: „Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle, sest ma olen sulle püha!” Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.
6Vaata, see on mu ees kirja pandud: Mina ei rahune, enne kui olen tasunud, jah, kui olen tasunud neile sülle
7teie ja teie vanemate süüteod üheskoos, ütleb Issand, sellepärast et nad on suitsutanud mägedel ja on küngastel mind teotanud. Jah, ma mõõdan neile rüppe nende varasemad teod.
8Nõnda ütleb Issand: Otsekui mahlaka viinamarjakobara kohta öeldakse: „Ära seda riku, sest selles on õnnistus!”, nõnda teen mina oma sulaste pärast, et mitte kõiki hävitada.
9Mina toon Jaakobist järglase ja Juudast oma mägede pärija; minu valitud pärivad maa ja minu sulased elavad seal.
10Saaron saab lammaste ja kitsede karjamaaks ja Aakori org veiste lebamispaigaks mu rahvale, kes mind otsib.
11Aga teie, kes hülgate Issanda, unustate mu püha mäe, kes katate õnnejumalale laua ja kallate saatusejumalale tembitud veini -
12teid ma määran mõõga jaoks ja teil kõigil tuleb põlvitada tapaks, sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt.
13Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete.
14Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest.
15Ja teie jätate oma nime mu valituile sajatuseks: „Nõnda surmaku sindki Issand Jumal!” Aga oma sulaseid ta nimetab teise nimega.
16Kes maa peal ennast õnnistab, õnnistab ennast tõe Jumala nimel, ja kes maa peal vannub, vannub tõe Jumala juures, sest endised hädad on unustatud ja peidetud mu silme eest.
Esimesed kaks lauset asetavad paika terve selle lõigu stseeni. See kes räägib, on Issand ise - Tema kõne jätkub kuni Js 66:24 - ning on ühtlasi vastuseks palvele mis oli Js 63:7 -64:12. Jumal kinnitab uue loodu tõotuse kindlat täitumist (Js 65:17-25). Aga kes saab sellest rõõmu tundma? Mõned leiavad Jumala (s 1), kuid teised valivad oma tee ja hülgavad Tema kutse (s 2) “Leidmine” aga pole mitte eduka otsimise tagajärg, vaid jumaliku tahte ning teo tulemus (s 1). Kõik on sõltuv Jumalast, kes läkitab välja oma väelise ja toimiva sõna.
Läbi tänase teksti näeme kahte sorti rahvast: need, kes panevad vastu Sõnale, praktiseerivad usutoiminguid, mis Issanda sõõrmeis on nagu peotule suits (s 2-5), hullem veel - nad hülgavad Issanda mäelt lähtuva tõelise usu, ega kuula Tema kutset (s 11,12). Selle kõige pärast ei ole neil kohta ka Jumala pidusöögil (s 3-16) (Js 25:6-10a).
Kontrastina neile esitletakse meile Jumala sulaseid (s 8, 13-15) - kelle elu kujundab sõnakuulelikkus Jumalale, “Tema rahvast”(s 10) - kes kogutakse kokku ühtsuses Tema ümber. Nad on Tema “valitud rahvas” (s 9, 15)(Rm 8:28-30; Ef 1:4), Tema pidusöögi külalised (s 13); nemad sisenevad Tema rõõmusse (s 14), neile antakse uus nimi (s 15); nad leiavad oma õndsuse “tõe Jumalas (s 16a), ning tõotavad Jumalale igavest ustavust (s 16b) - ja kõik nende mured jäävad peatselt seljataha (s 16c).
Vale (vastuhakkav) religioon põlgab Jumala sõna (s 3), praktiseerib nõidust (s 4), on vaid valituile (s 5); hülgab Jumala (s 11a), kummardab juhust ja head õnne (s 11b), ei pane tähele Jumala sõna (s 12b) ning rõõmustab kõiges, mida Jumal on hukka mõistnud (s 12c). Kõige selle eest aga ootab selle praktiseerijaid kohtumõistmise kohutav reaalsus (s 6,7,12). Kaasaja ühiskondades, kus oleme kinnistunud viimaste moevoolude külge, on selle teksti kutse tähele panna oma igavikulise saatuse suunda enam kui hädavajalik.
Prohveteering pole enamasti korrapärane ega ka loogiline. Prohveti perspektiiv muutub. Jesaja raamatu viimased peatükid meenutavad eriliste vaatamisväärsuste juurde paigutatud pikksilmi. Nende abil saab uurida avanevat maastikku erinevate nurkade perspektiivis, ning samas kogeme, kuidas nähtu mitmekesisus rikastab terviklikku piltti - mõnikord aga paneb mingi nurga alt avanev vaade imetlusest lihtsalt õhku ahmima.
Võibolla läheb hing kinni juba esimese salmi juures. Siin kuuleme kuidas Jumal hakkas liikuma hüüdes pidevalt: “siin ma olen, siin ma olen” - rahvale, kes polnud Temast mitte ainult teadlik, vaid kogu jõuga tõrjus Teda eemale (s 5). Võib juhtuda, et selles visioonis hakkame nägema iseendid, kui ka meie lugu on kulgenud mässulisest enesekesksusest (s 2) -liitumiseni teiste jumalate kummardajatega (s 3-5), kuni Jumala väljasirutatud käsi ning väsimatu kutse, tõmbab meid liituma Tema sulastega, keda kirjeldatakse järgmises visioonis (s 8-16). Ehk vajame ka meie enda perspektiivi korrigeerimist, eriti kui oleme arvanud, et Jumala arm ja kaastunne ei saa jõuda teatud inimesteni.
Marva Dawn kelle mõtisklused Pühakirja üle lähtuvad isiklikust ja pikaajalisest kogemusest elust tõsise puudega, veenab meid lubama” Piibli mustritel ümberkirjeldada seda mida maailmas näeme.” Ning üks Piibli korduvaid mustreid on tummaksvõttev visioon uuest taevast ja maast (s 17; Js 66:22, 2Pt 3:13, Ilm 21:1)
Luba ka sina oma kujutlusvõimel ja oma südame silmadel “ümberkirjeldada” seda mida näed enda maailmas, võttes abiks tänases tekstis antud visiooni detaile (s 19-25). Tõstku Jumala kinnitused oma tõotuste kohta üles su pea, ning pangu su suhu kiituslaulu selle päeva pärast, mil enam ei tunta laste surma, äravõetud kodusid, ning sõna “sõda”.
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth, David Bruce