Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 11:1-20
Atalja haarab kuningavõimu1Kui Ahasja ema Atalja nägi, et ta poeg oli surnud, siis ta võttis kätte ja hukkas kogu kuningliku soo.
2Aga Jooseba, kuningas Joorami tütar, Ahasja õde, võttis Joase, Ahasja poja, ja viis tema surmale määratud kuningapoegade hulgast salaja ühte magamiskambrisse, tema ja ta imetaja; ja nad peitsid teda Atalja eest, nõnda et ta ei saanud surma.
3Ja ta oli Jooseba juures Issanda kojas peidus kuus aastat, kuna Atalja valitses maad.
4Aga seitsmendal aastal läkitas Joojada kaarlaste ja ihukaitse sajapealikute järele ning laskis nad tulla enese juurde Issanda kotta; ja ta tegi nendega lepingu, vannutas neid Issanda kojas ja näitas neile kuningapoega.
5Ja ta andis neile käsu, öeldes: „Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, kes tuleb hingamispäeval, pidagu kuningakoja vahiteenistust,
6kolmandik olgu Suuri väravas ja kolmandik väravas ihukaitse taga - koja vahiteenistust te peate pidama vaheldumisi -
7ja teie kaks muud rühma, kes lähevad ära hingamispäeval, pidagu Issanda koja vahiteenistust kuninga juures.
8Asuge siis ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad käes, ja kes rivile ligineb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga juures, kui ta välja läheb või sisse tuleb!”
9Ja sajapealikud tegid kõik nõnda, nagu preester Joojada käskis, ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes tulid hingamispäeval, kui ka need, kes pidid ära minema hingamispäeval, ja nad tulid preester Joojada juurde.
10Ja preester andis sajapealikuile piigid ja kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis olid Issanda kojas.
11Ja ihukaitsjad seisid, igaühel oma sõjariistad käes, koja paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas ümber kuninga.
12Siis tõi ta välja kuningapoja, pani temale krooni pähe ja andis tunnistuskirja kätte ja nad tõstsid tema kuningaks ning võidsid teda; ja nad plaksutasid käsi ning hüüdsid: „Elagu kuningas!”
13Kui Atalja kuulis ihukaitsjate ja rahva häält, siis ta tuli rahva juurde Issanda kotta.
14Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures, nagu oli viisiks, ja pealikud ning pasunapuhujad olid kuninga juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid. Siis käristas Atalja oma riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”
15Aga preester Joojada käskis sajapealikuid, sõjaväe ülemaid, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes läheb temale järele, see surmake mõõgaga!” Sest preester oli öelnud: „Ärge surmake teda Issanda kojas!”
16Siis nad panid käed ta külge; ja kui ta oli jõudnud teele, mida mööda viiakse hobuseid kuningakotta, siis surmati ta seal.
17Ja Joojada tegi lepingu Issanda ning kuninga ja rahva vahel, et nad oleksid Issanda rahvas; nõnda ka kuninga ja rahva vahel.
18Siis läks kogu maa rahvas Baali kotta ja kiskus selle maha; nad purustasid sootuks selle altarid ja kujud, ja tapsid Mattani, Baali preestri, altarite ees. Seejärel seadis preester valvurid Issanda kojale.
19Ja ta võttis sajapealikud, kaarlased ja ihukaitsjad ning kogu maa rahva ja nad viisid kuninga Issanda kojast ning tulid ihukaitse värava kaudu kuningakotta; ja kuningas istus kuningate aujärjele.
20Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui Atalja oli kuningakoja juures mõõgaga surmatud.
Juuda kuningas Jooram oli abiellunud Ahabi perekonda. Tema naine, Atalja aga toob enesega Juuda kuningriiki kaasa pettuse- ning vägivallamustrid, mis olid võrsunud Ahabi ja Iisebeli suhtest. Atalja troonipürgimus valitseda Juudat, saab ühtäkki võimaluse kui sureb ta poeg, ning millestki hoolimata (isegi oma pojapoegadest mitte!) surmab ta kõik järeltulijad ning võimalikud troonipärijad. Vaid Jerobeami tütre Jooseba vaprus on see, mis päästab ühe beebidest, Joase. See lugu on otsekui kaja Mirjami ja Moosese loost - kus laps kistakse välja surmaohust ning peidetakse kuueks aastaks templisse (s 1-3).
On tähelepanuväärne, et ka Jooseba on abielus, ometi ei kanta selles abielus edasi Ahabi koja patte.Tema abikaasa on preester Joojada, kes kuningapoja päästeaktsioonile kõigiti kaasa aitab. Abi väikemehe kaitsmiseks tuleb templisõduritelt ning Joojada juhtimisel teostatakse ka võimu ülevõtmine ning Atalja tagandamine. Kogu ettevõtmine päädib Joase kroonimisega Juuda õigusjärgseks kuningaks. Atalja kisa reetmise pärast (s 14) ei muuda enam midagi, ning kellelegi ei jää kahtlust, et õiglus on taas jalule seatud. Uus valitsusperiood pitseeritakse nii teos ja sõnades: Baali tempel tehakse maatasa, et lõpetada igasugune ebajumalateenimine, ning leping Jumalaga uuendatakse kogu rahvast kaasates, kes tõotab Jumalale uuesti olla ja jääda “Tema rahvaks” (s 17,18).
Tänase loo dramaatiliste sündmuste taustal näeme aga kaht väga erinevat abielu. Ahab ning Iisebel läbi oma paarisuhte toidavad pattu üksteises, tuues rahva keskele hävituse ja ülekohtu mis kestab põlvkondi. Joojada ja Jooseba otsivad aga võimalust Jumalat teenida, ning nende teod võimaldavad jalule seada õigluse ja toovad rahvale taastumise eelolevaiks aastateks. Kindlasti esitab tänane lugu meile väljakutse pühendada enda paarisuhted ja abielud täiesti Jumalale. Sest abielus peitub suur jõud, ning need suhted, mis on rajatud armastusele ja palvetele on tööriistaks Püha Vaimu käes, ükskõik millisel ajastul või millises kultuuris - selleks, et valla päästa õnnistus paljude eludes.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey