Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 12:1-22
Juuda kuningas Joas1Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana.
2Jehu seitsmendal aastal sai Joas kuningaks ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.
3Joas tegi kogu oma eluaja, mis õige oli Issanda silmis, sest preester Joojada oli teda õpetanud.
4Aga ohvrikünkad ei kadunud, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
5Ja Joas ütles preestritele: „Kõik pühitsetud andide raha, mis tuuakse Issanda kotta, käibel olev raha, hingeraha, mille järgi igaühte on hinnatud, kõik raha, mida keegi südame sunnil toob Issanda kotta,
6võtku preestrid enestele, igaüks oma tuttavalt, aga nad peavad kohendama koja lagunenud kohti, kõike, mis seal leitakse olevat lagunenud!”
7Aga kuningas Joase kahekümne kolmandal aastal ei olnud preestrid veel kohendanud koja lagunenud kohti.
8Siis kuningas Joas kutsus preester Joojada ja teised preestrid ning ütles neile: „Miks te ei kohenda kojas seda, mis on lagunenud? Aga nüüd ärge võtke raha oma tuttavailt enam enestele, vaid andke see lagunenud koja heaks!”
9Ja preestrid olid nõus, et nad ei võta rahvalt raha ega kohenda ka ise lagunenud koda.
10Siis preester Joojada võttis ühe kirstu, puuris augu kaanesse ja pani selle altari kõrvale, paremale poole, kui minna Issanda kotta; ja preestrid, lävehoidjad, panid sinna kõik raha, mis toodi Issanda kotta.
11Ja kui nad nägid, et kirstus oli palju raha, siis läks kuninga kirjutaja koos ülempreestriga sinna ja nad lugesid ning sidusid kokku raha, mis leidus Issanda kojas.
12Siis anti vaetud raha tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli antud Issanda koda, ja nemad maksid puuseppadele ja ehitustöölistele, kes töötasid Issanda kojas,
13samuti müürseppadele ja kiviraiujaile ning ostsid puid ja tahutud kive, et kohendada Issanda koja lagunenud kohti, ja maksid kõige eest, mis koja kohendamiseks tarvis läks.
14Aga hõbekausse, tahikääre, piserdusnõusid, pasunaid, mitte ühtegi kuld- ega hõberiista ei tehtud Issanda kojale selle raha eest, mis toodi Issanda kotta,
15vaid see anti tööjuhatajaile, et nad selle eest kohendaksid Issanda koda.
16Meestega, kelle kätte raha anti, et nad annaksid selle töölistele, ei peetud arvet, sest nad talitasid ausasti.
17Süüohvri raha ja patuohvri raha ei viidud Issanda kojale, see jäi preestritele.
18Sel ajal tuli Süüria kuningas Hasael ja sõdis Gati vastu ning vallutas selle. Aga kui Hasael pööras oma palge, et minna üles Jeruusalemma vastu,
19siis võttis Juuda kuningas Joas kõik pühad asjad, mis tema eelkäijad, Juuda kuningad Joosafat, Jooram ja Ahasja, olid pühitsenud, ja oma pühad asjad ja kõik kulla, mis leidus Issanda koja ja kuningakoja varanduste hulgas, ja läkitas Süüria kuningale Hasaelile - siis läks too Jeruusalemma alt ära.
20Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?21Ta sulased võtsid kätte ning pidasid vandenõu ja lõid Joase maha kindluse kojas, kust pääseb alla Sillasse.
22Joosakar, Simeati poeg, ja Joosabad, Soomeri poeg, tema sulased, olid need, kes lõid tema surnuks; ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.
Joase valitsemiseaeg Juudas oli väga oodatud hingetõmbeaeg vägivallast täidetud minevikust. Asudes troonile veel poisikesena, järgib ta preester Joojada juhtnööre, ka idee templi parandamiseks võis tulla just viimaselt. Plaanid valmis, ootab ta ikkagi 20 aastat enne, kui asub neid teostama (s 5,6). Miks ta seda teeb, tekstist ei selgu - näeme vaid, et ta on väga täpselt instrueerinud ka preestreid. Asi võib olla ka selles lihtsalt, et preestrid ei pruukinud olla parimad kiviraiumise ametis! Ja siit leiame õppetunni selle kohta, kui oluline on kohe algusest saada paika õiged inimesed.
Finantsliikumised vastavalt tugevatele eetilistele põhimõtetele pandi samuti paika kohe algusest peale. Preestrid kogusid rahvalt maksud ja annetused ning andsid need otse edasi müürseppadele ja puusseppadele, et kogu tulu läheks templi taastamiseks. Vastuvõetavad kulutused olid kindlalt piiritletud (s 13). Töökultuur põhines sedavõrd suurel usaldusel, et puudus vajadus igasuguste arvete või tšekkide järele. Need, kes töölistele tasu maksid, tegid seda absoluutse aususega (s 15). Samuti on tähelepanuväärne see, et Joas on koguni valmis loobuma jõukusest, sh ka eriliselt pühendatud templiriistadest Jeruusalemma ründamise perioodil (s 18). Selle asemel, et sõtta minna Hasaeli vastu, kes oli juba toonud hävituse Iisraelile, ohverdas Joas palee ja templi varanduse. Siin võis olla ka põhjus, miks tema vastu hakati pidama tapmisplaane, mis viimaks ka teostati, ning miks Joojada surma järel pöördusid ametnikud Joase vastu. Ometi hoidis just see tegu ära palju suurema verevalamise Juudas.
Meie ustavus Jumalale väljendub ka selles kuidas käime ümber materiaalse varaga. Kiusatus näha rahas eesmärki iseeneses või isikliku kasusaamise allikat, võib tabada meid kõiki, tänane lugu meenutab aga, et oleme kõik aruandekohuslased Jumala ees. Lisaks praegustel väga segastel aegadel on täieliku usaldusväärsuse omamine finantstehingutes juba iseenesest oluline ja mõjuv tunnistus Kristusest!
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey