Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hallid varjundid

Kolmapäev, 12. Oktoober 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 13:1-25

Iisraeli kuningas Jooahas
1Juuda kuninga Joase, Ahasja poja kahekümne kolmandal aastal sai Jooahas, Jehu poeg, Samaarias seitsmeteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
2Tema tegi kurja Issanda silmis ja jätkas Nebati poja Jerobeami patte, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
3Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis neid kogu aja Süüria kuninga Hasaeli kätte ja Hasaeli poja Ben-Hadadi kätte.
4Aga Jooahas leevendas Issanda palet ja Issand kuulis teda, sest ta nägi Iisraeli kitsikust, kui Süüria kuningas neid rõhus.
5Ja Issand andis Iisraelile päästja ja nad vabanesid süürlaste käe alt; ja Iisraeli lapsed elasid oma telkides nagu ennegi.
6Aga nad ei loobunud Jerobeami soo pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid nad käisid neis ja Samaarias jäi ka Aŵera kuju püsima.
7Kuid Jooahasele ei olnud jäetudki rohkem rahvast kui viiskümmend ratsanikku, kümme sõjavankrit ja kümme tuhat jalameest, sest Süüria kuningas oli muud hukanud ja teinud otse rehetolmuks.
8Ja mis veel tuleks öelda Jooahasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
9Ja Jooahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Joas sai tema asemel kuningaks.
Iisraeli kuningas Joas
10Juuda kuninga Joase kolmekümne seitsmendal aastal sai Jooahase poeg Joas Samaarias kuueteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.
11Tema tegi kurja Issanda silmis: ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid käis nendes.
12Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
13Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ning Jerobeam istus tema aujärjele; ja Joas maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde.
Eliisa viimane kuulutus ja surm
14Aga kui Eliisa oli haigestunud tõppe, millesse ta suri, siis tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis tema palge juures ning ütles: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!”
15Ja Eliisa ütles temale: „Võta amb ja nooled!” Ja ta võttis enesele ammu ja nooled.
16Siis Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Pane oma käsi ammu peale!” Kui ta oli oma käe pannud, siis pani Eliisa oma käed kuninga käte peale
17ja ütles: „Ava aken ida poole!” Ta avas, ja Eliisa ütles: „Lase!” Ja ta lasi. Siis Eliisa ütles: „Issanda võidunool, võidunool Süüria vastu! Sa lööd süürlasi Afekis, kuni nad on hävitatud.”
18Siis ta ütles: „Võta nooled!” Ja kuningas võttis. Ja ta ütles Iisraeli kuningale: „Löö vastu maad!” Kuningas lõi kolm korda ja peatus siis.
19Aga jumalamees vihastas tema peale ja ütles: „Sa oleksid pidanud lööma viis või kuus korda, siis sa oleksid süürlased sootuks maha löönud! Nüüd aga lööd sa süürlasi ainult kolm korda.”
20Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabide röövjõugud.21Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule.
22Hasael, Süüria kuningas, rõhus Iisraeli kogu Jooahase eluaja.
23Aga Issand andis neile armu ja halastas nende peale ning pöördus nende poole oma lepingu pärast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga ega tahtnud neid hävitada; ja ta ei ole neid tänini ära heitnud oma palge eest.
24Kui Süüria kuningas Hasael suri, siis sai tema poeg Ben-Hadad tema asemel kuningaks.
25Ja Joas, Jooahase poeg, võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest tagasi linnad, mis too sõjaga oli võtnud tema isa Jooahase käest; kolm korda lõi Joas teda ja võttis tagasi Iisraeli linnad.

“Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!” (Ps 25:7)

Mis paneb meid nägema üht heana ja teist halvana? Joast ja Jooahast, nii nagu ka kõiki teisi põhjariigi kuningaid kirjeldatakse kui valitsejaid, kes tegid kurja Issanda silmis. Seda võib ühest küljest võtta lõunariigist pärit kirjutaja loomuomase reaktsioonina põhjariigi suhtes, kus eeldati, et mistahes põhjariigi kuningas on kuri; kuid tegelikult on selle negatiivse hinnangu taga ka muid põhjuseid. Näiteks loeme 6. salmist, et kaanani jumalanna Ashera kummardamine oli täiesti sallitud.

Teisalt on aga selgeid viiteid selle kohta, et Eelija, Eliisa ja teiste prohvetite teenimistöö oli olnud viljakas. Jumalatundmine oli maale alles jäänud, ning hädaolukorras oli Issand, Jooahase esiisade Jumal see, kelle poole ta pöördus (s 4). Jumal vastas, ning nii Jooahas kui ka tema pojad said kogeda Jumala õnnistusi oma valitsemisajal. Jumala abiga suutis Jooahas vastu panna aramealaste võimsusele, ning Joas saavutas märkimisväärse võidu Juuda vastu.

Käesolevate peatükkide esitluses ei ole kronolooiga kõige olulisem faktor, seetõttu järgneb kahe valitseja valitsemisaja ametlikule ülevaatele detailsemaid lugusid ning kommentaare mõlema kohta. Näeme, et Joasel oli Eliisaga väga lähedane ja hea läbisaamine, ning kuningas tunnustas prohvetit jumalamehena. Ka ei olnud Jumal lõpetanud oma toimimist Iisraeli keskel. Ta annab Joasele märgi selle kohta, et tema võidud aramealaste üle jätkuvad. Ja tuleb tähele panna, et Iisraeli ebajumalateenimisest ja sõnakuulmatusest hoolimata on Jumala jaoks Aabrahami ja tema järeltulijatega sõlmitud leping endiselt kehtiv. Jumala hool ning abi Iisraelile Jooahase valitsemisajal on kindel tõend selle kohta isegi tolle lõunariigist pärit üleskirjutaja jaoks.

Vaadeldes selle piibliteksti taustal kaasaja maailma, praeguseid kirikujuhte või iseennast - võib mõnel tekkida kiusatus keskenduda ainult heale või halvale. Kuningate raamat tervikuna, nagu ka  tänane tekst hoiatab samas väga selgelt just sellise suhtumise eest.

 
Erinevus “heade” ja “halbade” vahel Piiblis ei ole kunagi must-valge või jämedate joontega piiritletud. Issand, luba siis, et mina ei paneks lõplikult kõrvale neid, kes minu silmis on Sinu suhtes läbikukkunud.

Selle kommentaari autor: Mary Evans