Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kn 14:1-29
Juuda kuningas Amasja1Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja teisel aastal hakkas valitsema Juuda kuningas Amasja, Joase poeg.
2Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.
3Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu tema isa Taavet; ta tegi kõik nõnda, nagu tema isa Joas oli teinud.
4Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
5Ja kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta lõi maha oma sulased, need, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.
6Tapjate lapsed aga jättis ta surmamata, nõnda nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: „Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!”
7Tema lõi Soolaorus maha kümme tuhat edomlast ja vallutas sõjaga Sela ning pani sellele nimeks Jokteel, mis sellel on tänapäevani.
8Siis Amasja läkitas käskjalad ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: „Tule, vaatame teineteisele näkku!”
9Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: „Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.
10Sa oled tublisti löönud edomlasi, seepärast teeb su süda sind suureliseks; pea see au enesele ja jää koju. Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?”
11Aga Amasja ei kuulanud; siis tuli Iisraeli kuningas Joas ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.
12Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.
13Ja Iisraeli kuningas Joas võttis Beet-Semesis vangi Juuda kuninga Amasja, Ahasja poja Joase poja; ja kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta kiskus maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.
14Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda ja kõik riistad, mis leidusid Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas, ja võttis pantvange ning läks tagasi Samaariasse.
15Ja mis veel tuleks öelda Joasest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest ja kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
16Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Jerobeam sai tema asemel kuningaks.
17Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.
18Ja mis veel tuleks öelda Amasjast, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
19Tema vastu peeti Jeruusalemmas vandenõu ja ta põgenes Laakisesse; aga nad läkitasid käskjalad Laakisesse temale järele ja nood surmasid tema seal.
20Ta tõsteti hobuse selga, ja ta maeti Jeruusalemma, oma vanemate juurde Taaveti linna.21Ja kogu Juuda rahvas võttis Asarja, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis ta kuningaks tema isa Amasja asemele.
22Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Iisraeli kuningas Jerobeam23Juuda kuninga Amasja, Joase poja viieteistkümnendal aastal sai Jerobeam, Iisraeli kuninga Joase poeg, Samaarias kuningaks neljakümne üheks aastaks.
24Tema tegi kurja Issanda silmis; ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
25Tema võttis tagasi Iisraeli maa-ala alates Hamati teelahkmest kuni Lagendiku mereni Issanda, Iisraeli Jumala sõna kohaselt, mis ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Joona, Amittai poja läbi, kes oli pärit Gat-Heeferist.
26Sest Issand nägi Iisraeli viletsust, mis oli väga kibe: Iisraelil ei olnud aitajat, ei orja ega vaba.
27Issand ei olnud siiski öelnud, et ta tahab taeva alt pühkida Iisraeli nime, ja nõnda päästis ta nad Jerobeami, Joase poja käe läbi.
28Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis ja kuidas ta tõi Iisraelile tagasi Damaskuse ja Hamati, mis olid olnud Juuda päralt, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
29Ja Jerobeam läks magama oma vanemate juurde, Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Sakarja sai tema asemel kuningaks.
Juudas valitsev Amasja oli hea kuningas - või vähemalt üsna hea. Ta tegi seda, mis on õige, aga mitte nii…….”nagu tema isa Taavet tegi” (s 3). Täna loeme tema õigsusest ja halastusest. Loeme ka sellest, et ta lubas ebajumalateenistusel jätkuda ning et uhkus osutus viimselt tema langemise põhjuseks. Amasja tundus arvavat, et kuna tema kuningriik järgis üldjoontes hoolikamalt Jumala teid kui Jooahase aegne riik, siis sellega oli neile kindlustatud Jumala poolehoid ning võidukus. Kui paljud arvavad samamoodi ka kaasaja vägivaldse ja kahepalgelise poliitika asjaajamistes? Vastupidiselt Jooahasele, otsis Amasja ise võitlust! Ja kuigi tema valitsemisaeg oli Jooahase omast ligi 15 aastat pikem, kahanes rahva üldine jõukus sel ajal tuntavalt. Jeruusalemm sai tõsiselt kahjustada ning paljud surid või viidi vangi.
2Aj 25 peatükk jutustab Amasjast veidi enam - ning ka selgitab, miks peeti teda kõigele vaatamata siiski õiglaseks ja kuidas ta sellise hinnangu pälvis. Oma algusaaastatel kuulas Amasja hoolega, mida Jumal ning Jumala saadikud ütlesid. Hilisematel aastatel, just enne kaotusele määratud rünnakut Iisraelile, pöördus ta aga pagante jumalate poole. See põhjustas ka tema vastu kavandatud vandenõu (s 19). Kuningate raamatu kokkuvõte keskendub Amasja uhkusele: näeme, et ei hea pärand ega ka edukas start kaitse inimest tema eneseuhkuse hävitava väe eest.
Jerobeam II, Iisraeli kuningas, valitses kaua, jõukuses ning edukalt - aga millegipärast on temale pühendatud vaid seitse salmi tänaeset peatükist. Neist leiame viite kuninga oskuslikkusele, edukusele ning isegi selle, et Jumal kasutas teda Iisraeli õnnistamiseks ja abiks. Siiski ei esitata Jerobeamei edukust kui olulist tõika ja seda ehk põhjusel, et Jerobeam tegi väga vähe selleks, et tuua Iisraeli tagasi Jumala juurde. Milliseid kriteeriume kasutame praegu, hinnates meie ajastu valitsejaid?
Selle kommentaari autor: Mary Evans